Ma ei mäleta,et ma oleks varem kunagi sennel käinud. Kuid see oli täpselt selline nagu ma olin seda vaimusilmas ettekujutanud. Meeletult palju sääski, parme, palavus ning mitte ühtegi seent. Vähemalt minu jaoks oli seente konsentratsioon metsas liiga väike. Kõiksugu tüütute putukate osakaal aga liiga suur. Siimaani sügelen igasugustest hammustustest. Kukeseeni oli kõige rohkem. Neid sa nii korvi põhja peale ühe kihi. Kõik ülejäänd sodi mis ma metsa alt üles korjasin, osutusid suuremalt jaolt ussitanuteks. Suures masenduses metsaall vantsides mõtlesin lohutuseks ka lause välja, et „Kel ei vea seenemetsas, veab armastuses”. Päris omajagu pikk maa sai vist kokkuvõttes maha kõnnitud.
Peale lõunat käisin kõvade meeste arvates kerges trennis. Nõrkade meeste jaaoks päris parajas trennis ehk siis 3 tundi sõitu ja 54km erinevatel metsaradadel ja maastikel. Ma ei osanud arvatagi, et meie kodumaakonnas võib nii palju nii järske mägesid olla. Igatahes õhtul oli päris laip tunne. Natukene muutsin oma arvamust selle koha pealt, et mis see 60 kilomeetrine maraton ikka ära ei ole, kui 800 inimest seda parimatel päevadel läbi teevad. Ma vist pean ikka matkajatega esialgu liituma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar