... ma armastan sind, aga rohkem armastan ma vabadust ...
Selline asi jäi siis etendusest meelde. Natukene liiga rahateenimisena tundus see etendus IMHO. Kui nüüd võrrelda Nipernaadit ja seda, siis Nipernaadi oli meelepärasem. Kuigi paljud seda etendust vaatamas käinud inimesed olid ka Nipernaadit vaatamas käind. Tribüünilt oli muu jutuvadina seast nii mitmeltki poolt kuulda kommentaare, kui ebamugav ja halvasti nähtav oli nipernaadi etendus. Et siin on märgatavalt parem tribüün ja lava paremini jälgitav. No eks ta nii oligi. Vinguda võiks veel niipalju, et kui ikkagi linnas kuskil pargis etendust teha, siis peaks näitlejatel ikka mikrofonid kyljes olema. Jube raske oli kohati aru saada mida räägiti. Ikka mingi tänava müra ja muu sodi kostab sisse, nii et raske on kuulata. Ja ma ei suuda siiamaani seisukohta võtta selles suhtes, et kas see on aktsepteeritav või mitte, et tullakse vabaõhu etendusele ikka väga väikeste lastega, kes siis kordamööda karjuma pistavad etenduse ajal. Jube häiriv oli.
Siin kirjatükis olen kuus korda kasutanud sõna "etendus". Sõnakordused armastavad vist mind. Torm on tulemas ja kuskil välgutab. Kõik koerad naabruskonnas hauguvad. Ootan juba millal elekter ja internet ära kaovad. Mis kasu on läpparist kui Switch ei ole upsi taga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar