Päev läks kuidagi juba tlna’sse mineku tähe all, hommikul juba hakkasin vaatama mida kaasa pakkida ja kas on veel midagi ära pesta vm. Jalakas käisin jalast ja tossust pilti tegemas. Mingi hullumeelne idee oli Adi tootjatele kuri ja abipaluv kiri saata. Et tehke ykskord mulle normaalseid tosse ka. Onu oli jälle Bounce mingeid asju Riinale saatnud. Väga armas igastahes. Mitte et mina nendega mida peale oskaks hakata, aga ikkagi. Väidetavalt suurema paki kui eelmine kord. Kella 5 paiku oli plaan ära minema hakata. Tekkis aga teema, et kui oleks minu auto, saaks sellise asja eest vastu hambaid. Vägivald ei ole ju lahendus? Aga ma oleks kindel, et siis selliseid asju rohkem ei juhtuks ka. Ühesõnaga tund veel auto pesemisele ja muudele asjatoimetustele. Runzi juurest sai telekas peale pakitud ja paanikaosakonda kriitilisel hetkel nõustatud. Kokkuvõttes lahenes asi positiivselt. Või noh, niipalju kui võimalik. Kükita grillist saab praemunaga hamburgerit. 23 krooni. Kolm päeva oli see aeg, kui auto klaas sai ilma yhegi kivita oldud. See ei mängi rolli kui kiiresti või hästi mina sõidan. Kui ikka mingi jackassi sulle selga lendab, siis selle eest ei kaitse vist kyll miski. Auk siis kõige magusamasse kohta ka. Juhile silmadevahele. Ühte uut boxinaabrit nägin ka. Jan, Kohtla-Järvelt. Teist aastat TTÜ’s. Mingi arvutifriik. Sõbralik vana. Julmalt seletas igast värki. Tunneb end siin uuena. On kõigega nõus mis räägid talle. Väga abivalmis.