See asi hakkab üle pea kasvama. Kõigepealt nutt ja hala, sest tervisejooksule jõudmiseks ma kulgesin mustamäelt kadriorgu üks tund ja 15 minutit. Kuid see ei ole veel kõik. Kui ma kohale jõudsin siis kadriorule omaselt kitsad ühesuunalised tänavad olid paksult umbes juba parkivatest ning parkimiskohta otsivatest jooksusõpradest (autodega otsisid parkimiskohti). Ja nii ma seal siis seisin ja seisin ja seisin ning otsisin parkimiskohta (koos teiste autot omavate jooksusõpradega). Autode-uss-rong liikus tibusammul parkla poole mis oli juba ammu äärest ääreni täis, sest lisaks minule olid veel 273 meeskonda korda 5 inimest sama sihtkoha poole oma sammud (autoga) seadnud. Jalgrattaid oli parklas vast kõige rohkem üle mõnikümmend.
Kui kunagi olid üle 1000 jooksjaga jooksud ikka suurjooksud, siis nüüd toimuvad igal kolmapäeval väikestes parkmetsades suurjooksud. 1365 registreerunud jooksjale sujuva transpordi korraldamine on ikka paras pähkel närida. Õnneks nüüd on vist võimalik tervisejooksu läbida nädalas kahel päeval ning ka see time-slot on pikemaks viidud nelja tunni peale.
Ühesõnaga kui ma juba nii palju energiat ja ressurssi olin kulutanud kohale jõudmiseks siis läbisin kohe mõnuga kolm ringi ehk 12km, sest vähemaks poleks olnud üldse mõtet kohale minna.
Kahju on ka natukene neist kes kohale tulles täie auruga justkui elu eest 4km natukene alla 20 minuti läbivad ning siis järgmine päev kontoris halavad kui valusad neil ikka jalad on. Jooksurada on küll üks väljaelamise koht, kuid näha selgelt treenimata ja elu eest punnitavaid inimesi end rajal superkiiretena näitavatena on ka kuidagi natukene imelik. Show-off või lihtsalt enesepettus? Ma ei usu et nad sellest jooksust muud mõnu tunnevad kui vaid seda, et nüüd said teistele töökaaslastele "ära panna".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar