Kunagi ma siin vist kirjutasin ka natukene, et tahaks seljakott seljas minna mööda euroopa suurlinnu "Urban Hikiningut" tegema, ehk siis lihtsalt mööda suurlinnu jalgsi ringi matkata. Seenädal proovisin ühte teist analoogset asja. Noortepäraselt võiks seda nimetada "Night Rideriks" ehk peale väsitavat tööpäeva tuleb veel end kokku võtta, hotelli receptionist kohaliku linna kaart haarata ning ööpimeduses minna jooksusussides linna avastama. Jooksma sellepärast, et siis sa liigud niipalju kiirest, et näed kordades rohkem kui lihtsalt vanalinnas jalutades. Ööpimeduse positiivse külje pealt võiks veel välja tuua ka inimeste ja autode suhtelise vähesuse võrreldes päevase ajaga. Rahulikult saad ka linnatänavatel joosta, ilma et peaks pidevalt vaatama, et kellegile otsa ei koperdaks. Pealegi pidevalt jooksu ajal pöidlaga kaardi pealt järge ajades saab küllaltki ruttu selgeks tänavate struktuur ning juba järgmine päev oskad mõelda millised tänavad jooksevad paralleelselt ja kust saaks otsem ja kuhu mingi tee välja viib.
Seekordseks ööjooksu võibolla teravamaks elamuseks jäi miskise äärelinna laohoone või tehase põleng koos efektiivsete plahvatustega. Ühte väga elulähedaselt surnud kajakat nägin ka. Mulle jäi lihtsalt arusaamatuks kuidas sai kajakas posti otsa ära surra, silmad lahti. Et kas ta siis suri õhus ja kukkus posti otsa? Ma käisin vaatamas ja mingeid väliseid vägivallatunnuseid sel linnul küll ei esinenud.
Tegelt oli veel väga palju segadust ja arusaamatust tekitavaid olukordi ning vaatepilte, aga kui sa neid kohe üles ei pildista siis pärast enam kahjuks hoobilt neid enam meenutada ei suuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar