Suurem osa Tallinna elu- ja töökohtadest asub kesklinnast 6 km raadiuses. Jalgratas on kiireim sõiduvahend kuni 6- kilomeetristel linnasõitudel. Jalgrattaga ei jää sa mitte kunagi ummikusse.Tunduvad justkui natukene usutavad faktid, kuid siiski oli mul vaja omal nahal see kõik läbi proovida.
Ma ei viitsi hetkel küll illustreerivat kaarti kõrvale joonistama hakata, aga ma proovisin läbida Tallinna jalgrattateede kaarti järgides ja liikuda ainult mööda tähtistatud jalgrattateid, Mustamäelt TTÜ juurest kuni Pro Kapitali maja juurde, prktiliselt sadamasse. Ühesõnaga kodust tööle. Aega kulus 40 minutit ning läbitud distants oli 10.3km.
Mis ma nägin ja õppisin:
- Täiesti lootusetu on loota, et mõni autojuht sind üle tee laseb, ristmikul millel puudub jalakäija valgusfoor. 10km jooksul lasi mind ainult üks autojuht üle tee. Ülejäänud aja pidin alati ootama kuni kõik autod on ära läinud ja mõni vaba hetk tekib tee ületamiseks.
- Suurem osa jalgrattateest kulgeb siis sõidutee kõrval koos jalutajatega mõeldud teega. Mis tähedab seda, et kui ma liigun peatee ääres, siis kõrvalteedelt peateele väljasõitvad autod ei lase täna nähtu põhjal mitte kunagi jalgrattateel liiklejaid kõrvaltänava otsa vabalt ületama kuna sõidetakse lihtsalt ja ülbelt ülekäigurajale peale ning jäädakse ootama peateele keeramise võimalust, blokeerides sellega jalgrattatee.
- Kuna peatee ääres parkida ei tohi või ei saa, siis on alati hea võimalus oma auto jalgrattateele parkida.
- Kui rattureid oleks rohkem, siis võibolla see probleem kaoks, aga minu kui ratturi jaoks ei ole kõige meeldivam näha rattateel käest kinni romantiliselt jalutuskäigul noorpaari, kellel on kaasas ka veel rihma otsas koer. Vähe sellest, et nad kogu üle tee laiutavad, ei või ma kunagi teada kuhu poole see koer neil ees joosta võib. Nii kui natukene oled hoo üles saanud siis pead jälle jalutajate seljataga maha pidurdama ja viisakalt vaikselt möödasõidu manöövrit proovima. Sujuvast sõidust on asi kaugel.
- Samamoodi seda nö. sujuvat sõitu häirivad kõiksugu hoovidest välja keerajad või siis kui jalgrattatee läheb eramaja eest läbi, siis hoovi värava ette parkijad.
- Kui proovida jalgrattateelt maha keerata ning autodega kõrvuti sõita tee paremas servas, siis oleks nagu kiuste keegi õel inimene kanalisatsioonikaevu kaaned 3cm teepinnast madalamale paigaldanud. Arusaadav ka, et iga aastase pindamisega kaevukaaned vajuvad järjest sügavamale maa alla, aga just jalgrattur on see, kes peab neist üle ja ümber sõitma. Väga ebamugav.
- Teeääres on siiski kahjuks enamuses suht halvas korras. Talvine kiviklibu on just mõnusasti tee ääres vedelemas ning ka kõiksugu muud prahti mis tee pealt puhtaks ning teepervele sõidetakse.
- Rattatee märgistust on ka kõikjal vist täpselt nii vana kui loodud tee. Kohati pole märkidest miskit enam maha jäänud. Päris mitmes kohas tekkis arusaamatus, et kuhu nüüd edasi, või et kuhu see tee nüüd järsku kadus.
See jalgrattateel pidev "mahapidurdamine" häiris vast kõige rohkem. Ma tõesti proovisin sujuvalt sõita, aga siiski on kõiksugu kõrvalteid niivõrd palju ristumas jalgrattateega, et ma alateadlikult võtan kõrvalteega ristudes hoo maha, sest palju oleks loota, et mõni autojuht vaatab enne ega jalgrattateelt kedagi ei tule ja alles siis seda kas ta saaks ise peateele sõita. Ikka keeratakse risti rattateele ette.
Kokku tuli õhtuga kilometraazi tiba peale 40km linnatänavatel ning kell on juba kesköö ja ma pole veel isegi pesema jõudnud. Muide, meil pole mägesid ollagi. Sellise jaheda suve ilmaga nagu meil ei saa isegi nahka soojaks linna sõites.
10 kommentaari:
Aga proovi alternatiivset teed: TTÜ juures üle Ehitajate tee - läbi parkmetsa - Sütiste tee - Lastehaigla juurest mööda Tervise tn või majade vahelt Retke teele - paremale Tammsaare teele - Tondi tn (väga head rattateed!) - Pärnu mnt (Tallinn-Väikese trammipeatusest poolviltu vasakule ja üle Hendriksoni küüru) - Tatari (ajakirjandusmaja alt läbi, üle Veerenni kohtumaja juurde ja siis üle Liivalaia) - Allika (enne muusikaakadeemiat paremale) - Kentmanni (paremale) - Kauka (enne USA saatkonda vasakule, Radissoni taha välja) - Maneeži (väike jupp vasakule ja üle Gonsiori) - Reimani - üle Narva mnt.
Oleks huvitav lugeda Su võrdlust: kuidas on sõita mööda "ametlikku" ja "mitteametlikku" rattateed...
Täna küll ei jõua proovida. Kisub vihmale ja tervisejooksu sellenädala kord ka veel jooksmata. Aga eks ma kunagi proovin ära kui jälle aega sadulasse istuda on. Ma pean varsti omale selles Orienteerujate kaardialuse rattale ostma, et järge ajada kust need rattateed minema peavad, sest märgistus on intuitiivselt arusaamatu veel minu jaoks. Huvitav kas mõne jalgratturiga ka konsulteeriti enne, milliseid marsuute nad kasutada sooviksid, enne kui teid planeerima hakati. Tartus vist hetkel tehakse seda, kuid tlnas on see osa vist unarusse jäetud. Suurema tee äärde jutt maha ja kogu moos. Kuigi näiteks Vabaka ääres on ka nö. rattatee suure tee ääres, siis siiski on turvalisem, vaiksem ja mugavam sõita mööda vabakaga paralleelset kulgevat tänavat. Miks mitte viia rattateed just suurtest teedest natukene kõrvale rahulikuma liiklusega tänavatele.
Üritasin ka eelmisel aastal mõned korrad rattaga tööle tulla -Kadriorust Mustamäe taha lõppu. Proovisin nii läbi kesklinna kui mööda Järvevana (nagu autoga sõidan tavaliselt). Kesklinnas tekitasid masendust Kaubamaja kant(kas ronida rattaga läbi tunneli või üritada 20cm kõrgustest äärekividest üles sõita) ja Kristiine ristmik. Näiteks ka Liivalaia tähistatud rattatee peal (näit HP peahoone ees) esineb selliseid äärekive, millest üles sõita on võimatu (sama Kristiine viadukti juures Tehnika tänaval). Kui rattatee tähistada, siis võiks ka mõelda kuidas rattur äärekividest üles sõidab. Aga peale Järvevana raudteeülesõidul esirattaga rööpasse sõitmist ja üle lenksu pmst bussi ette asfalti lihvima sattumist jäi minu rattaga töölkäimise huvi oluliselt väiksemaks.
Kommenteeriksin seda lõiku: "Täiesti lootusetu on loota, et mõni autojuht sind üle tee laseb, ristmikul millel puudub jalakäija valgusfoor."
Kas olid ülekäigurajal jalgratta seljas oootamas? Kui jah, siis ei peagi sa ülekäigurajalt üle minema, sest oled samasugune liikleja nagu autohga juht. Kui aga seisid jalgratas käekõrval nagu jalakäija, siis peaks sind küll üle tee laskma.
Ülo
P.S. ma poleks anonüümne, kui ma ei peaks kuskile sisse logima
Triin, kaubamaja ristmik on tõeline horror. Ma olen säält tavaliselt surma põlgavalt sõitnud üle koos autodega. Aga soovitan valida mõni muu tee.
Järvevana ülesõit on karm ja nõuab väga suurt ettevaatlikkust. Ma'i saa aru, miks linn sinna kummimatte ei paigalda...
Oliver ja Ülo, sebral teed ületades olen kõnniteel käega ülekäiguraja poole suunda näidanud varakult ning üldjuhul pole tee ületamisega probleeme olnud.
Ülo: Ma olen poolenisti ratta pealt maha tulnud, et kaksiratsi üle raami seisnud ja oodanud. Nimelt ma pean selliseid ülekäiguradasid silmas jäävad jalgrattateele. Sõpruse pst ääres on selliseid mitmeid. St suure tee ääres jookseb see kõnnitee/rattatee ja vahelduva eduga ma pean üle nende kõrvaltänavate otsade saama. Linnu tee ots on näiteks üks selline ja igast väiksemaid tuleb ka veel hiljem ette. Kuigi sinna kõrvaltänava otsa on tehtud sebra, et jalgrattateelt tulijad üle lasta, siis neile sebradele sõidetakse lihtsalt peale. Tobe oleks kui mul läheb jalgrattatee ja ma peaks iga 100m tagant ratta pealt päris maha tulema. Pole seda sujuvust sõita.
Jalakäijate kohta - paigalda oma rattale kell. Selline tirr-tirr, ehtne rattakell. Mõjub küll, kui kellegi seljataga märku anda.
Meeletu kuidas inimesed ehmatavad selle kella peale ja siis nad muidugi ei tea kumbale poole hüpata. Ohutum oleks neid isegi mitte häirida ja vaikselt mööda sahiseda. Kui kella tõmbad, siis on kindel, et nad ka ette hüppavad. Aga linnasõidul peaks kell küll kohustuslik olema. Ma ei teagi kas lisaks kohustuslikele helkuritele peab rattal üldse liikluseeskirja järgi kell olema või mitte?
Minu arust ehmatavad inimesed küll rohkem siis, kui neist korraga ilma hoiatamata mingi ratas mööda hakkab sõitma. Lähedalt, sest teeservas erit rohkem ruumi pole. Parem juba kaugelt kella lasta, otse selja tagant on muidugi šokk neile :). See väldib ka seda, et nad sulle viimasel hetkel, kui sa oled just-just möödumas, ette vaaruvad või käed laiali ajavad. Eriti lapsed. Browni liikumine on sirgjoon jooksvate laste trajektooriga võrreldes.
Järvevana tee rdt-ülesõidu panin rattawikisse ohtliku kohana kirja. Seal on vist pooled tallinna ratturid ninuli sõiduteele lennanud. Ma ise ka.
Postita kommentaar