Laupäeva hommikul äratus kell 7. Oli vaja minna looduskaunitesse kohtadesse, ehk niipalju kui ma üldse kodukanti satun, siis proovin ka piirkondlikele vaatamisväärsustele silma peale visata ning algas see sellega, et hommikul kella 8ks olin omale rattatrenni kokku leppinud ning sõit võis alata.
Ikka hulgim kilomeetreid sai maha sõidetud. Suisa kõva rattamaratoni jagu. Kes võtab enne sööki pitsi viina, kes sõidab "rattamaratoni" enne hommikusööki.
Suisa rõõma on looduskaunites kohtades viibida. Pilt tehtud asulas kus on 2 maja, Postkontor ning liiklusmärk kirjaga WiFi. Ja seda täiesti "karuperces" metsade vahel. Mina polnud seal enne käinud.
Rattasõitu armastan ma ülekõige, kuid ega ma ka heast jalgsiorienteerumisest ära ei ütle. Päev otsustas mulle pakkuda suurepärast nelja tunnist uskumatus padrikus ja pooleldi soos ilma kaardita ekslemist. Päikese järgi võsas sumpamine on omaette kogemus. Mul on loomadest päris kahju kes sellises rägastikus elama peavad. Ikka väga raske on sellisel maastikul liikuda. Muidugi nipp on vist see, et kui kuskilt enam läbi ei mahu, siis tasuks liikuda mööda loomaradu, sest sealt natukenegi rohkem lootust edasi pääseda.
Meeldejääv üritus igatahes. Palav, higi, põdrakärbsed, parmud, vedelikupuudus ja märjad jalad. Mida sa hing veel oskad tahta.
Mina ja mu koeratoorik. Titekas hakkab juba vähe mõistlikuma koera mõõtu võtma ja on viimane aeg iseloomu kasvatama hakata. Vastasel juhul kipub asi käest ära minema.
Koerasoolikas.
Järgmiseks võtan koerapsühholoogia ja koerakasvatamise põhitõdede raamatu lugeda. Hirmus huvitav on rohkem teada saada mismoodi ja kuidas koertel see maailmast arusaamine käib ja kuidas nemad ikka täpsemalt ümbritsevat tunnetavad.
1 kommentaar:
Hetkel on raamat pealkirjaga "Koera koolitamine nädalavahetusega". Natuke ameerikalik on, aga alguseks hea ja ülevaatlik. Palju pilte ja lihtne lugeda. Põhi asjad saab enamvähem teada.
Postita kommentaar