Viis, neli, kolm, kaks, üks, (kõlab stardipauk) ja kommentaator karjub mikrofoni "Jee, Beibi Jeeeeeee!"
See oli tõsiselt kohatu ja naljakas. Ei olnud vist palju neid kes selle peale stardis tõsiseks jäid ;) Selliseid pereüritusi peaks rohkem hooaja alguses korraldama, et inimesi rohkem rattaspordi juurde tuua. Tõsiselt mõnusa ja väga hästi korraldatud üritusega on Sportland hakkama saanud.
Seekord oli siis kavas 38km ja 16km distantsid. Vastavalt siis 38km start kell 11 ja 16km kell 12.
Seekord läks nii, et ma lõpetasin vahetult enne 16km esimest lõpetajat. Aja järgi vaadates tuli 16km võitjal ikka päris kõrge keskmine kiirus. Kiirelt peast arvutades ligi 32km/h mis maastikul on justkui päris tubli tulemus. Endal jäi keskmine kuskil 25km/h juurde. Eks alguses oli ka kõvasti passimist ja rada läks kohe kiirelt ikka päris singliks ära. Startisime praktiliselt kõige viimasest reast lootuses, et küll paari kilomeetri pärast on juba olukord lahedam ja saab hakata vaikselt oma sõitu minema. Päris nii hästi ei läinud. Ikka küllaltki pikalt oli sellist rajaosa kus möödatrügimine oleks lihtsalt liigse riski võtmine ja läbi võsa ragistamine. Siinkohal meenus ka, et metateedel oli päris palju teele ulatuvaid kuuseoksi, ehk pidevalt käisid sauh ja sauh kuuseoksad vastu käsi ja pead. Vägapalju suuremat seltskonda selle raja peale lasta oleks juba nagukene tricky, sest kitsas oli kuidagi minu jaoks. Suurema seltskonnaga oleks kindlasti kohe metsaringlite alguses suured tropid ja inimesed lihtsalt ootaksid ja passiksid kuni rajale mahuvad.
Rada iseenesest oli väga hea. Ma küll detailset rajakirjeldust koos teekatte osakaaluga pole näinud, aga kruusa peal uhamist oli täpselt nii palju, et vahepeal oli aega rahulikult vett juua ja vähe puhata ning kohe jälle tagasi metsa. Isegi ühtegi tõsist tõusu ei meenu hetkel. Paar vähe järsemat justkui midagi oli, aga ka ei midagi märkimisväärset. Küll aga jäid meelde ohtlikud liivased laskumised.
Kui tavaliselt on rajaääres silt "Ohtlik laskumine!!!" siis well, siiamaani on kannatanud ikka rahulikult ilma pidurdamata alla sõita. Pole nii hullu midagi. Aga seekord maastiku eripärasid arvesse võttes olid nii mõnedki laskumised väga liivased ja pehmed. Justkui pehme liiva mülkad olid teel. Sinna korra sisse sõidad siis võib juhtuda, et esiratas armub sellesse silmapilkselt ja viskab end sealsamas pikali.
Korralduse koha pealt ei oska ühtegi halba sõna öelda. Parkimine oli lähedal, rattapesu jaoks olid nii voolikud kui survepesurid, peale võistlust sai sealsamas Matka- ja suusakeskuses pesta ja sauna. Söök oli maitsev ja seda oli palju. Supp, 0.5'l Aura jooki või jääteed, saiakest, kohukest, müslibatooni, leiba ning see on täpselt selline kogus, et pärast ägised täiskõhust kui kõik selle nahka pistad.
Soovitaks küll kõigil kes vähekenegi hea raja ning korraldusega rattavõistlustest lugu peavad see võistlus omale järgmine aasta hooaja lõpuks plaani võtta.
Eks tulemused tulevad ka kunagi internetti ning sarnaselt SEB Sügisjooksule lubati protokollid ka postiga koju saata. Sügisjooksu omad ma sain juba vähemalt kätte.
Viide: SPORTLAND KÕRVEMAA RATTAMARATON
2 kommentaari:
Täna toimus ka Haanja 100, mis pakkus tunduvalt karmimat rada. Kahjuks olin ise seekord pealtvaataja, aga plaan igatahes järgmine aasta selle läbimine kavva võtta.
Erinevalt Kõrvemaa Rattamaratonist, polnud seal trügimist ja lasti ülima heameelega konkurente mööda. :D
Olin ka Haanja 100'st teadlik, kuid see aasta ei osanud sellest veel niivõrd vaimustuda, et oleks ise soovinud osa võtta. Nii pikalt üksi sõita on ikka suht igav. Eks loomulikult võib ju kellegiga koos see sada km läbi kulgeda, kuid üldjuhul kipuvab seltskond distantsi peale vist ikka küllaltki suurte vahedega ära jaotuma ja siis ise omas tempos tiksuda pole ka vist väga fun.
Enesepiinamiseks eelistaks kuskil suurlinnas marataoni joosta mis peaks haanja 100'ga enamvähem samasse klassi jääma.
Postita kommentaar