esmaspäev, 2. oktoober 2006

Must nagu ÖÖ

Nõrk koht meie kaubandusvõrgus. Puuduvad kerged, hingavad ning helkur-ribadega varustatud jooksupüksid mõistliku hinna eest.

Ma ei ole suurem asi dressipüksi inimene. Õigemini mul pole päris tükk aega ühtegi paari dressipükse olnud. Täna aga jõudsin kuidagi sinnamaale, et üks paar dressipükse kuluks marjaks ära küll.
Kui ma siiamaani olin jooksnud liibuvate jooksupükstega ja pole aastaringi mingit probleemi olnud siis kuna parem põlv on hakanud natukene jonnima ja teeb natukene tüütut valu, siis oli vaja pükse millega kannataks vähe kiiremat kõndi teha ja samas, et välja ei näeks päris nagu balletitantsija.

Eelduseks oli väga hea hingavus ning mõningane tuule pidavus. Mitte need päris kilepüksid, aga sellised vahepealsed pooleldi riide ja kile moodi materjalist mis ideaalis peaks tuult ja kergemat vihma pidama kuid samas piisavalt kerged ning hingavad.
Püksid peavad olema õhtul hämaras silmatorkavad, ehk soovitatavalt helkuriga varustatud.

Võimaluse korral eelistan eestimaist. Seadsin sammud muidugi ISC Ilvese poodi. Jah, neil on liibuvad jooksupüksid natukene helkuriga varustatud (sellised mul juba on), kuid ma ei tea miks, aga mitte ühtegi paari liibuvate jooksupükste peale tõmmatavaid (kile)pükse polnud selliseid kus oleks natukenegi helkurit peale pandud.
Võibolla ma dramatiseerin helkuri teemat üle, aga ma isiklikult ärritun nende peale kes õhtul hilja tuterdavad teeääres ning autoga mööda sõites märkab neid paremal juhul alles mõnikümne meetri pealt.

Üksõhtu "tsiviil" igapäevariietes kodupoole kõndides suisa üks vanem meesterahvas peatas auto kinni ja teatas, et ega ta pahapärast, aga mind on õhtul kottpimedas küllaltki halb teeääres näha.
Jah, tõesti, ma ei ole jõudnud veel end see sügis helkuriga varustada. Õigemini ma olin helkuriga varustatud, aga lihtsalt seekord oli see helkur pealisjope alla jäänud ja tee või tina, aga meil kaubandusvõrgus ei leidu ka nö. Soft Shell pealisjopesid millel oleks helkurid. Minu loogika ütleb, et kui on tegu Soft Shell jopega, siis see on mõeldud natukene jahedama ilma jaoks kui suvine õhtu, kuid samas kõlbab sellega ka pea aastaläbi käia. Kui meie kliimavöötmes kipuvad ilmad jahedamaks minema, siis üldjuhul hakkavad ka samal ajal õhtud lühemaks ja pimedamaks minema. Veider, et rõivatootjad pole seda märganud ning just sügisesele garderoobile ka klientide turvalisuse huvides nõnda vähe helkurribasid kleebivad.

Jätsin esialgu püksid ISC'st võtmata kuna lisaks helkurite puudumisele olid ka kõik püksid kas musta, tumesinist või tumehalli värvi. Lootsin, et ehk on teised suuremad jooksuriiete tootjad "minu probleemi" peale mõelnud. On ju veel Asics, New Balance, Adidas ja Nike kes kõik proovivad jooksuriiete turust oma osa saada.

Siit ka postituse pealkiri - Must nagu ÖÖ! Absoluutselt kõigi jooksuriiete tootjate tootevalikus on vaid mustavärvi tuulekindlad pealispüksid. Ja ei ole helkureid. Jällegi meie kliimavöötmes kus pikad püksid pannakse peale õhtul kui on juba jahedam ja seega ka pimedam, siis ei ole eriti lõbus kui kott pimedast metsast ilmub välja jooksja, süsimust kui öö.
Ainult Adidas oli ühe paar pükstega peaaegu aru saanud mis mul mureks on. Küljepealsed õmblused, jalaääred ja mõningad kohad veel olid korralikult helkurribadega kaetud. Lisaks olid nad ka käega katsudes heast kergest materjalist ning jalgevaheline osa oli üldse võrgust. Kohe näha, et natukenegi on riiete loomisel jooksja eripärasid ning inseneri mõttetööd kasutatud. Hind oli aga sellele läbimõeldud tööle kohane. 1100.- krooni ühe paari dressipükste eest.

Kõik teised eelpool nimetatud jooksuriiete tootjad olid kahjuks enamvähem samal tasemel kui ISC, ainult et mõnisada krooni kallima hinnaga kui kodumaine püksipaar (700-1000 krooni). Jällegi, kõik vaid üleni mustad ning kaasliiklejatele hämaras nähtamatud.

Ei saa öelda, et jooksuriiete tootjad ei ole hämaras nähtavuse probleemist teadlikud, kuna näiteks selle aasta nike jooksukindad on ilusasti käepealt suure helkurribaga kaetud. Samuti on spets talve jooksumütsid helkuritega varustatud. Muidugi hinnaklass on helkuriga mütsil ja kindapaaril pea poole kallim kui ilma helkurita.

Ühesõnaga juba poest valmis nö. turvalisi ja helkivaid jooksupükse on tänapäeval veel väga raske leida.

Soovitused, et jookse päeval või jookse seal kus on valge ei ole justkui lahenduseks. Minu jaoks peaks olema jooksmine selline hobi/harrastus mida peaks saama harrastada olenemata ajast ja kohast ning alati kui selleks on soovi.


Teine teema.
Ma ei ole eriti kunagi aru saanud miks peaks mobiiltelefonile veel taskulambi külge/sisse ehitama. Võibolla tõesti mõni seda kunagi kasutab, aga ennast seda võimalust kasutamas poleks kuni tänaseni eriti ette kujutanudki.

Nimelt uue Nokia 5500 sisseehitatud taskulamp on päris tõhus õhtupimeduses sörkimisel. Üks asi on see, et sa oled teistele päris hästi nähtav ning päris kottpimedas on valgusvihk umbes kahe meetri laiuselt kuni 3-4 meetri kaugusele niipalju hästi valgustav, et päris kuskile auku ei astu ja vastu puud ei kihuta.

Kuna Nokia reklaamib seda kui Sport telefoni, siis mingil hetkel tuli see mul metsas ka meelde ja lülitasin telefonis oleva sammulugeja sisse. Natukene alla kahe tunni kõndisin/sörkisin ja ligi 11000 sammu kogunes selle ajaga. Iseasi mis ma selle teadmisega nüüd peale oskan hakata ;)

Keda telefoniteema huvitab, siis eelmises postituses olevad Kõrvemaa rattamaratoni pildid on selle sama Nokia 5500 telefoniga tehtud. Pole nagu väga vigagi.
Nüüd proovisin enamvähem ööpimeduses öörezhiimiga mõne pildi teha ja tulemused illustreerivad siis seda käesolevat postitust.

Kommentaare ei ole: