Ma ei hakka siinkohal esile tooma telefoni tehnilisi näitajaid. Need on suurepärased. Täpsed sama head kui mistahes teisel tänapäevasel moodsal mobiiltelefonil. Tegemist ei ole veel 3G telefoniga ning sisu kui ka välimuse poolest on ta esmapilgul küllaltki sarnane W seeriast W300i'ga või siis Z710i'ga.
Kuna reklaami järgi on tegu mudeliga mis peaks olema eriti sobilik aktiivse eluviisiga kasutajale, siis on korpus kohati kummiga kaetud. Ikka selleks, et higine käsi haaraks hästi järgmist lugu trenni ajal vajutama. Telefoni pealmisele klapile/kaanele on kumminuppude alla paigutatud lugude edasi/tagasi kerimise, play/pause ning rakenduste vahetamise nupud. Nii treeningu aplikatsiooni kui Walkman playeri juhtimine on võimalik klappi avamata läbi nende eelpool mainitud nuppude.
Positiivset äramärkimist mainib ka kaanel asuv suur ja selge ekraan. Väga mugav lugeda kasvõi poole meetri kauguselt. Selge ja kontrastne. Telefoni nö. peamine ekraan ehk see mis avaneb kui klapp avada on mõnusalt suur. Mitte et sinna meeletult infot mahuks, kuid menüü on selliselt üles ehitatud, et väga kerge vaevaga on kõik menüüde tekst väga hästi loetav. Eriti hästi tuleb see esile, kui sa oled hands-free klapid pähe pannud, juhtmed kuskilt jope alt telefonini vedanud ning telefoni sügavale püksitasku pistnud. Nüüd kui telefon taskust välja võtta, siis ei saa teda eriti mugavalt taskust väga palju kõrgemale tõsta, kuna muidu hakkaks kõrvaklappide juhe sind kõrvadest sikutama. Kui aga avada telefoni klapp püksitasu kõrgusel, mis on mõnel pikemal ligi pool meetrit silmadest või rohkemgi, siis siin tulebki see suur ekraan ja selgelt loetavus eriti hästi esile. Ma näen ka taskukõrgusest telefoni kõrgemale tõstmata väga selgelt mis on ekraanile kirjutatud.
Kui siiani kõik W seeria Walkman telefonide omanikud on Sony kaasasolevaid kõrvaklappe suuremalt jaolt kiitnud ning väga rahul olnud, siis ka seekordsed "sport" klapid on täitsa mõistlikult kuulatavad. Spordiklapid siis sellesmõttes, et nad käivad väikese aasaga kõrvataha, et hirmsasti hüpates ja karates, sul muusika kõrvast minema ei lendaks. Igaluhul on nad kõrvas mugavamad kanda kui samasugused aasakesega Nokia 5500'ga kaasasolevad kõrvaklapid.
Kõrvasangadega klappide üheks hirmsaks miinuseks tundub olevat see, et nad lähevad seljakotis kandes justkui veelgi rohkem sõlme ja sassi kui ilma sangadeta kõrvaklapid, kuna need sangad haagivad eriti hästi kõiksugu juhtmeid oma nende nö. konksukeste taha ja juhtmete lahtiarutamisel ei taha nad minuga ka eriti koostööd teha. Tavalised ilma kõrva konksudeta klapid libisevad juhtmeid lahti harutades juhtmesõlmedest paremini läbi.
Muidugi Tallinnas mööda Narva mnt.'d keskpäeval jalutades ei kuule ka siis klappidest suurt midagi kui helitugevus on isegi maksimumi peale keeratud. Tänavamüra kostab niivõrd palju läbi. Mis iseenesest on hea. Jääb ehk tulevikus vähemaks neid ratta ja uiskudega sõitjaid kes ümbritsevast liiklusest mitte midagi ei kuule, sest kõrvaklapid summutavad liialt hästi müra aktiivsete liikumisvõimaluste jaoks.
Spordi aplikatsioonid on pigem siiski rohkem reklaaminipp kui nendega midagi kasuliku peale saaks hakata. Sammulugeja eranditult Nokia 5500'st käib koguaeg. Alustab lugemist alles peale seda kui oled vähemalt 8 sammu astunud. Niipalju sain teada, et täna lõunast kuni siiamaani olen kõndinud kontori inimesena 5100 sammu ja 2600 sellest oli juba lõunal käimine. Sammulugeja nullib end igal keskööl ning hiljem on võimalik ajaloost vaadata kui mitu sammu sa oled erinevatel päevadel kõndinud ning päevade keskmist sammude hulka. Millegi järgi lisatakse sammude arvudele ka läbitud vahemaa ning kulutatud kalorid, aga see tundub, et on ikka väga umbes võetud. Loomulikult on võimalik oma personaalsed andmed varem telefoni sisestada nagu pikkus ja kaal ning sünniaeg, kuid ma ei tea veel kui täpselt nende põhjal on minu poolt läbitud vahemaad prognoosida.
Juhul kui peale tööd selgub, et päevane kilometraaz pole ikka päris see mida oleks võinud maha kõndida ning tahaks õhtul veel mõnusa muusika saatel metsavahele liigutama minna siis selleks tarbeks on koos telefoniga karpi pandud ka käsivarre/biitseptsi ümber paigaldatav telefonihoidja. Peaaegu sama trendikas kui need iPodi hoidjad mida saad oma käsivarrele kiputada, et ka kaasliiklejad teaksid mis lugu sul parasjagu mängib. W710i randmehoidja on siis üks plastikust telefonihoidja mis kinnitub takjakinnitusriba/krõpsu ning kummipaela abil ümber sinu käe ning esialgu kohapeal ringi vehkides ta käe pealt alla vajuda ei tahtnud. Pole veel jõudnud trennis testida kuna hetkel tuleb liiga kõvasti vihma väljas ja telefon ei ole päris jooksva vee all kasutamiseks mõeldud.
Selleks, et randmel püsivat telefoni treeningu ajal juhtida on tal siis pealmise kaane külgedel kummiga kaetud nupud mida ma enne juba korra mainisin. Nende nuppudega on aga see jama, et väga hästi ei ole tunnetatav kust üks nupp lõppeb ja teine algab. Võrdluseks Nokia 5500'l on väga selged ja tugevad kontuurjooned kumminuppidele peale joonistatud, nii et isegi läbi kinda on tunda millist nuppu vajutad.
Ükski tänapäevane telefon ei saa hakkama ka ilma fotosilmata. Teadjamad räägivad, et W710i sees on kasutusel sama fotosilm mis K610i sees. Ei oska täpsemalt kommenteerida. Igatahes peale on kirjutatud 2MPix ja pilte võimaldab teha suuremaid kui mulle desktopi peale mahuvad. Kahjuks peab nentima, et kui ikka päris statiivistabiilsusega kätt ei oma, siis paremal juhul nõrgamtes valgusoludes ei saa muud suurt paremat kui suur ja mõõdukalt uduseid pilte. Mis küll kõvasti väiksemaks vähendades kõlbavad isegi mingil määral vaadata. Kaameral puudub autofookus mis Sony Ericsson K800i kasutamise fotokana väga mõnusaks tegi.
Ilusa ilmaga ja selge päikesepaistelise ilmaga teeb W710i väga ilusaid pilte. Kahjuks, aga meie pimedatel ja talvistel õhtutel hämaras on tükk tegemist et teravat pilti välja meelitada.
Kuna ma just väga tihti ei armasta telefoni käsivarrel kanda ning telefoni püksitaskusse pistmine on juba harjumuspäraseks saanud, siis W710i on see mille puhul mul ei teki kahtlust, kas telefon on ikka taskus või mitte. Kaalult on nii X710i kui Nokia 5500 enamvähem mõlemad samas kaalus. Mõni gramm pealt sadat grammi. Nokia puhul olen ma mitu korda pidanud katsuma kas telefon sai ikka tasusse, sest tema suhteliselt õhukene olemine muudab ta selliseks mis taksus olemisest muud moodi märku ei anna kui vaid kõne puhul vaikselt surisedes. Sony Ericsson aga on see eest parajalt pontsakas ning minu mitte-nii-liibuvate teksaste taskus punnitab ta niivõrd palju, et mitte ei saa ära unustada, et sa telefoni oled tasku pistnud mitte kuskile lauapeale unustanud.
Tegemist on igaljuhul väga mõnusa klapiga W seeria Sony Ericssoniga. Muusikamängija Walkmani kasutajaliides on mõnus kasutada. Standard pakendis tuleb 512 mälukaart kaasa kuhu mahub päris mitmeks tunniks muusikaelamusi. Raadio mängib täiesti talutavalt ning näitab ka RDS infot lisaks. Handsfree klapid istuvad ilusasti peas ning ekraan on selgelt loetav. Neile kellele istuvad klapiga Sony Ericssonid on see kindlasti väga hea valik.
Ma isiklikult ei ole veel kahjuks selgeks saanud kuidas see klapi avamine vasaku käega käib, nii et see mul iga kord elegantse liigutusega õnnestuks.
Viide: The Sony Ericsson W710i Walkman® phone
Viide: Väga põhjalik review of GSM-handset Sony Ericsson W710i ning võrdlus Nokia 5500'ga
Viide:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar