Book will never let you down

Kõiksugu moodsalt tehnikaajastul ei vea sind vähemalt paberile trükitu raamat alt. Lisaks muudele tobedustele avastasin, et ma kuulen telefoni hands-free'st kuidas ma GRPS'i kasutan. Tüütu.

Tõrõnt-tõrõnt-tõrõnt.

Väike nutu-ja-hala rubriik ka. Teemal kingsepal pole endal kingi jalga panna. Mulle õpetatakse koolis igast peeneid hajussüsteemidel baseeruvaid sõnumiteenuseid kasutavaid mitmekihilisi "enterprice" lahendusi/rakendusi koostama ning natukene neid ka põlveotsas elementaarsetel näidetel ise valmistama. Ilus. Õppematerjal on kõik internetis. Koolitöö asub kõik internetis. Grupkaaslastega räägin projektidest internetis. Kõik on hirmus moodne ja igati IT.
Korra nädalas astun ka IT majast läbi. IT maja on siis see kus ma vahel harva õppejõuga näost näkku kohtun. Neile veel makstakse raha füüsiliselt kohal käimise eest, kuigi enamus juhendamist toimub interneti teel. Aga see selleks.
Täna lihtsalt nägin koridori seinal stendil muude siltide vahel kuskil oma nime. Nagu möödaminnes ilma süvenemata skänneeris silm paljude paberite pealt ja mitmete ridade vahelt automaatselt minu nime välja. Magic. Ma ei tea kuidas ma seda suutsin. Aga see selleks.
Teade oli, et mul on deklaratsiooniga mingi jama ja ma pöördugu dekanaati. Vat selle peale ma erutusin. Muidu tahab hirmus moodne ja parimat tehnoloogia alast haridust pakkuv ülikool olla, aga nüüd ei saa väikest teavitavat e-maili mulle saata, et ma dekonaadist läbi astuks. Mul pole aimugi kaua see teade seal rippunud oli. Ma ei käi üldjuhul mööda kooli seinaääri, et sealt järjest kõiki teateid läbi lugeda. Võibolla peaks.
Päris kindlasti on kõigil õpilastel kooliga suhtlemiseks e-maili aadress olemas. See tehakse automaatselt kui laps omale üliõpilase staatust tunnistava matrikli numbri saab. Nüüd aga on mingi vahva tädi kuskilt copy&pastenud teksti dokumenti õpilase nime, matrikli numbri. Välja printinud ja seina peale viinud. Natukene jääb arunatukesest puudu miks peab selliseid teateid koridori seinale kleepima, mitte inimestele personaalselt edastama. Ja see ei ole esimene kord kui sellist jama korraldatakse. Endiselt eeldatakse, et eelkõige käiakse ikka seinapealt teateid tihedamalt lugemas kui, et tänapäeval koolilapsed oma e-maile loevad. Well. võibolla oli see 10 aastat tagasi nii.

Paber ei vea (peaaegu) kunagi alt.