Jääb ära, Vabandame!

Milline suurepärane päev. Üldiselt mulle meeldib kõrgrõhkkond. Tõmbad hommikul kardinad akna eest ning vastu särab päike sinise taeva taustal. Väikene pilk kraadiklaasile, väikene hommikune matemaatika ning võib tõdeda, et toa ja välistemperatuuri vahe on ligi 40 kraadi Celsiust.

Täna oli aga kooliskäimise päev. Kuna ma koolimajale väga lähedal ei ööbi, siis kooli saamiseks tuleb ikka parajaid jõu ja vaimupingutusi ette võtta. Tänaseks jõupingutuseks oli pooltunnike jalutuskäiku -18'C külmas. Ketsid kriuksusid lumel ning keegi käis ja näpistas järjepidevalt mu põsesarnasid. Ei olnud just kõige mugavam.

Kõik oli suurepärane kuni ma kooli jõudsin. Tehnika Ülikooli, Informaatika eriala. Ai-Tii (IT), ju nõu. Internet ja kompuutrid ja värki. Eesti on ju selles vallas esirinnas.

Tegelt ka, seda on varemgi juhtunud, et ma sõidan ühest linna otsast teise ja siis pean kohale jõudes ukse pealt lugema, et Vabandust, et sa  oma aega kulutasid ja siia kohale roomasid, aga mind ei ole täna siin. Tõesti on kahju!

Ma ei pahandaks kui mulle oleks selle kohane e-mail tulnud ja ma ise poleks seda hommikul lugenud ning siis kooli läinud. Aga niimoodi ukse peale teateid jätta on ikka "So UnCool".

Väljas oli nii paganama külm, et isegi põhjamaade telefon Nokia andis otsad. Polnud varem sellist asja näinud. Mitte küll päris telefon täielikult, vaid mingil hetkel jäi lihtsalt moodne muusika mu kõrvus vait.

Kõvakettal oli külm. Minul ka.

Ma olen jätnud päris palju nuttu-ja-hala kirjutamata kui hirmsalt see TTÜ õppinfosüsteem ja kogu see õppekorraldus imeb. Ma ei ole vist ainukene kes sellised puudujääke tähele paneb ning neist ka kõva häälega rääkida julgeb. Daniil Harik pani ka oma esimese aasta TTÜ magistrandikogemused kirja. Väga väga sarnased emotsioonid minu omadega.

Viide: Dänni Blogi - TTÜ Esimise semestri kogemused ITK inimese pilguga