Roadtrip Tallinn - Narva

Nädalavahetus läks nigu viuhti. Trippides (est: reisides) mööda Põhja-Eesti teid ja metsi. Ma polnud varem eluseeski Narvas käinud. Nüüd olen. Tehtud!

Mis mind üllatas, oli Sillamäe. Eluchill linn. Kõik liikuvad inimesed liikusid aegluubis. Päike paistis. Inimesed peesitasid päikesepaistel. Tohutumas koguses ülilahedad maju hingematva merevaatega. Isegi terve garaažikompleks, puukuurid ja aiamaad olid ehitatud paekaldale. Suurepärase vaatega merele. Vanad mehed putitasid pille (eng-est: Pimp my ride - Putita mu pilli) (est: remontisid Žiguli tehases toodetud autosid) ning mõnulesid merevaatega garaažide ees.
Lisaks mahajäetud elamupindadele oli ka mõningaid uusi korterelamuid valmis ehitatud. Sportlikust huvist vaatasin ka mis need merevaatega korterid maksta võiksid. 50 ruutu uus korter vaid pool milli. Arumaeimõista kuidas Tallinnas sarnase keskmiselt kasina asukohaga maja ehitamine kolm korda enam maksma läheb.
Narva-Jõesuu on tase omaette. Kui neil oleks linnavalituses mõni marketingi inimene, siis see koht võiks päris kiirelt Pärnule oma kuurorti mainega jälle järele võtta. Ilusat randa on seal nii et tapab. Lagunenud rannahoonetest puudu ei tule. Tuleks vaid keegi kes need natukenegi korda teeks ja elu sinna sisse puhuks.

Vähe sellest, et ma ise polnud pealinnast välja saanud, tahtis ka üks just värskelt Saksamaal saabunud Mercedes meite kodumaad tutvustavat tuuri saada. Väiksel tublil autol oli alles täitsa elu esimene paagitäis kütust kõhus ja silmad entusiasmi täis, et Eestimaaga tutvuda.

Ma olin tegelikult päris üllatunud kuidas "väljas väike - seest suur" reklaamilause tegelikult ka toimida võib. Kui ma esmapilgul seda uut B klassi Mercedest nägin, siis ta küll nii suur, ruumikas ja mõnus ei tundunud, aga sisse istudes küll mitte millegist puudust ei osanud tunda. 195cm mahub roolitaha ikka väga väga lahedalt ära ning juhi isekoht on veel võimalik reguleerida niivõrd kõrgele, tekitades mulje justkui linnamaasturi roolis istudes.

Esimene puhkehetk oli planeeritud Sagadi mõisa hotelli. Teistmoodi huvitav kogemus selle juures oli seik, et me olime hotellis ainukesed külalised ning saime lisaks huvitale ringkäigule hotellis ka parima toa mida neil pakkuda oli.
Õhtul juba küsiti, et mis kell kallid külalised ärgata suvatsevad, sest siis hommikul teab kokk ärkamise ajaks värsket kohvi valmistada. Ei ole ju mõ'tet hommikul liialt vara hommikusööki valmis teha kui sööjad veel magusat und põõnavad.   
Teeninduse, interjööri ja hubasuse eest maksimumpunktid. Hommikusöögi taustaks mängitud moodne chill-out lounge muusika oli positiivne üllatus. Minu positiivne soovitus kõigil sinnakanti sattujatel seda hotelli külastada.

Laupäev kujunes jällegi päevaks stiilis "käin hästi palju sellistes kohtades kus ma varem pole käinud". Ja neid kohti jagus küllaga.
Suurepärase "kaardilugeja - driving assistance - giidi" abiga sai satutud ikka selliste vanade, katkiste ja lagunenud majade juurde millistest poleks muidu vast kunagi teada saanud. Eks see oli tingitud ka kaardilugeja süvenenud huvist katki läinud majade ning nende surnud omanike käekäigu ja ajaloo vastu. Uut infot vanade majade ja nende käekäigu kohta tuli ikka meeletus koguses peale.

 Siinkohal mul tekkis ka vajadus Google Earth Layerite järgi mis omaks näiteks infot kõigi Eesti mõiste kohta. Või siis mistahes vaatamisväärsuste kohta. Et kui ma tean, et Tallinna poolt Narva poole minek on, siis oleks ka kohe huvipakkuv kaardikiht lahti võtta ja vaadata millsed huvitavad kohad tee äärde jäävad.
 

Jah, meil on suuremate teede ääres pruunid sildid mis suunavad sind kultuuri- ja mälestusmärkide juurde, kuid neil on üks väikene probleem. Tihtilugu on teelt kõrvalekeeramise teeots ja märk niivõrd kohakuti, et isegi lubatud sõidukiiruse korral on vajalik küllaltki järsk pidurdamine, et soovitud teeotsast lihtsalt mitte mööda sõita.

Linnuke kirjas, et ma olen Baltikumi kõige kõrgema tehismäe otsas käinud. Selle mäe juurde viitasid küll korralikult nii mitmedki viidad Tallinn-Narva maanteel.
Mõte GPS kaasa võtta ja vaatamisväärsuste läheduses olevad Geopeituse aarded üle vaadata tuli loomulikult meelde alles siis kui olime juba kodust teele asunud.

Mul hakkas isegi natukene piinlik olla Eestlane, sest Eestis on nii palju ilusaid kohti millest mul pole siiani aimugi olnud.
Natukene häbi on olla eestlane kui ma eestimaast ikka nii vähe tean.

Toetan igati arvamust, et "Enne Pariisi minekut peaks Nuustakul ära käima". On mida vaadata ja kogeda.

Saka Cliff Hotel & SPA koduleht on natukene uhkem kui olukord kohapeal. Kuid meeldiv siiski. Kohalik (suur, paks, must) kodukass Sanches vastuvõtus oli lahe üllatus. Ta sobis sinna suurepäraselt diivanile lösutama.
Restorani toidud olid maitsvad ning menüüväliselt oma "custom" roogade valmistamine ei valmistanud köögipersonalile probleeme. Meeldiv kui väikestele soovidele sõbralikult vastu tullakse.

Toila SPA restoranis "Mio Mare" ei ole üldse mitte OK väikese sülekoeraga lõunasöögipeatuse tegemine. Saka Cliff on selle suhtes märgatavalt tolerantsem. Köögipersonal tundis Sakas isegi huvi kas koeral on oma söök kaasas või saavad nad midagi valmistada. Selline teenindus mulle meeldib. Lahke, sõbralik, hooliv.

Viide: Ringreisi pildigalerii -> Tallinn -Narva 18-19.03-2007

Fotokat endiselt ei ole. Klõpsin telefoniga.