Võttes arvesse internetikülastajate küllaltki tugevat huvi rulluisuradade vastu, võtsin kätte ja kaardistasin ära eelmisel sügisel valminud Tabasalust Suurupini kulgeva kergliiklustee.
Hea rulluisuraja alguseks võiks pidada Tabasalu Säästumarketi esist parklat.
Tee ise algab veelgi natukene linnapoolt, kuid põhjus miks ma pean rulluisutee parimaks alguseks just Säästumarketi esist on selles, et kui oskuslikult õnnestub auto taguots tee poole parkida, siis saab tänu parklat ja uisuteed eraldavale mururibale mugavalt istuda auto "pagasniku" äärele ning uisud muru peal jalga panna ja kohe rajale astuda.
Piltmõistatus: Millise auto omanik kõikide parkivate autode seast on rulluisutaja?
Vihje: Poeskäijal tasub auto tagumik poe poole jääta. Siis on hea toidukraami kohe pagasiruumi laduda.
Rulluisurada on kogu oma ulatuses pidevalt autode sõidutee kõrval kulgev. Uisu ja jalgrattatee liikumissuunad on veel omakorda katkendliku joonega eraldatud.
Asfaldi kvaliteet on eeskujulik. Õhtuti olevat rada valgustatud. 
Kui rada algas Tabasalu Säästumarketi juures siis tema ametlikuks lõpuks saab hetkel see koht kus algab Suurupi märk teeääres. Säästuka juurest sinna märgini on ühes suunas 7.8km kvaliteetset uisuteed. 
Samas uisutee lõpus on ka suur liiklusmärk sõiduautodele mis teavitab, et Tabasallu tagasi on 8km ning Tallinnasse 14km.
Kuna tegemist on kergliiklusteega mis jookseb paralleelselt sõiduteega, siis kõige ilusa kõrval on minu jaoks ka üks natukene muret tekitav aspekt. Nimelt kui ratta- ja uisutee on sõidutee kõrval, siis see tähendab, et kõik kõrvalteed mis tulevad peateele välja, ristuvad kergliiklusteega. 
Ja tugevamale jääb õigus. See tähendab seda, et kui ratta- ja uisuteega ristub kõrvalt majade vahelt tulev sõidutee, siis täpselt vahetult enne seda sõiduteed lõppeb äkitselt rattatee. Sõidutee saab eesõiguse ning kohe peale sõiduteed algab uuesti rattatee. 
Kergliiklusteel liikujale tähendab see siis seda, et kõikjal kus mõni tee ristub ratturi või uisutaja omaga, alati peab autodele teed andma. 
Kes on varem rulluisutamas käinud, see vast teab kui ebamugav on rulluiskudega pidurdada. Kes on rattaga proovinud hommikul tööle sõita, see vast teab mis tunne on iga sellise ristuva tee juures end täiesti seisma pidurdada, et siis autode tagant mööda manööverdada. 
Sama probleem ka Tabasalu-Suurupi kergliiklusteel. Uhked dziibid lihtsalt risti blokeerivad ratturite ja uisutajate tee, sest nad ootavad sobivat võimalust peateele keeramiseks.
Lugesin ühes suunas ära kõik Tabasalu - Muraste - Suurupi suunal kergliiklusteega ristuvad sõiduteed ning sain 24. See tähedab, et 7,6km jooksul pean ma teoreetiliselt 24 korda sõiduautodele teed andma. See ei ole kuidagimoodi mugav tegevus kui sa liigud rulluiskudel.
View Larger Map
Kaardil kõik need i tähed on ristumised rattateega kus tuleks sõiduautodele teed anda.
Kõigepealt Tabasalust Suurupi poole sõites kaardistasin ja märgistasin rulluisutaja jaoks ohtlikud ristumised teel ning teistpidi tagasitulles proovisin lihtsalt telefoniga väikest filmiklippi teha ratta- ja uisuteel liiklejatest. Filmile õnnestus ka saada situatsioon elust, kus lihtsalt üks vanem tüsenev naisterahvas oma suure dziibiga rulluisutajale (mulle) suhteliselt rahulikult ette sõidab ja "napikat" teeb. Seaduse järgi on tal vist selleks ka täielik õigus.
See kus auto napikat teeb, tuleb siis kui videoklipp on käinud 1 minut ja 15 sekundit. Mul lihtsalt ei ole programmi millega videoklippe lühemaks lõigata ja seetõttu on see klipp selline nagu ta telefonist tuli.
Edasi tagasi teekond Tabasalu Säästuka juurest Suurupisse ja siis tagasi Säästuka juurde tuli 15,6km ning aega kulus koos filmimise ja pildistamisega täpselt 59minutit. Minnes oli tuul tugevalt vastu ning tulles võis suisa ligi 30km tunnikiirusega rulluiskudel liuelda. Kui vaid neid tüütuid ristumisi ei oleks, mille pärast peab koguaeg põdema, et kuidas vajadusel pidama saaks.
Tabasalu-Muraste-Suurupi kergliiklustee:
Ühes suunas: 7,8km
Edasi tagasi: 15,6km
Edasi tagasi raja läbimisel ristumisi kõrvalteedega ligi 50.
5 kommentaari:
Kas see tee lõpeb linna poole minnes endiselt mullahunnikuga? Tabasalu mäe all, pimeda vasakpöörde järel (ilma pidurdamata saab seal rattaga kiiruseks miski 50 km/h) lõpeb rattatee järsu pöördega ja kes seda ette ei näe, lendab hunnikusse. Viimati oli seal päris palju rattajälgi :)
Aga ehk on juba korda tehtud või vähemalt miski märk pandud.
Ma seda linnapoolset otsa seekord vaatamas ei käinudki. Rulluisukudega pole vist väga nutikas sinna mäe peale ronida.
too Muraste teelõik on pealinnas üks paremaid, mida proovinud olen. hea asfalt, piisavalt vähe rahvast, vähe ristuvaid teid ning hea profiil. kui suudaks veel lahendada selle, et kõrvalteede kruus kokku koristataks, oleks super:)
Aga enamus ülesõitudest pole siiski nii tüütud ja pimedad kui seda näiteks Kakumäel on, kus ette jääb aed või põõsad vms..
Tabasalus jõuab reageerida ja näeb, kas keegi tahab väiksemale teele sisse keerata või tuleb mööda kõrvalteed.
Ja kui miski virisemiseks põhjust annab, siis viriseksin rohkem selle tuule üle, mis seal koguaeg julmalt vastu puhub.
Ise eelistan sõitmiseks enamasti Saku rada. Kuidagi koduseks saanud ja need paar tüütut ja pimedat ülesõidukohta ei riku sõidumõnu. Tuul ka vaiksem. No ja Kakumäel on vahel sellepärast mugav sõita, et seal on kogu rada ringi kujul, mitte üks pikk ots, aga selle eest palju ülesõite, kohati kehv ja liiga litsas tee ja tüütult palju inimesi, kes isegi märguande peale ei taha taganttulijat mööda lasta..
Aga jah.. See kruus on ka üks probleem! Võiks ju mingi lahendus olla sellele tüütule probleemile. Neil, kes teed koristavad, oleks omal palju lihtsam ja vähem tööd, kui seda kruusa ja muud sodi tee ääres nii palju poleks!
Väga hea ülevaade. Tänud tehtu eest!
Postita kommentaar