Kolleegidel tuli idee, et läheks matkaks natukene veel, ehk vee peal. Internetiturundusele panustamine kandis ühe ettevõtte jaoks vilja ning “kajakimatkad” otsingusõna esimene vaste Google otsingumootoris sai auhinnaks võimaluse 11 inimest kajakidega merele viia. Ma polnud varem sellise imeloogaga veepeal käinudki. Tundus huvitav plaan. 
Kui keegi veel ei tee vahet, siis kajakk on see mis on pealt kinni ja sul on põll peal, et vesi paati sisse ei tuleks. Kanuu on see mis on pealt lahti. Rohkem indiaanlaste värk. Meil olid kaheinimese kajakid. Üheinimese kajak on vist süst?
Meeskonnad/segapaarid jagati paatidesse ja tuld. Korraldajad oli kogemustega ning jätsid startides heaga ütlemata kus järgmine maabumise paik asub. Seda selleks, et osad paatkonnad liikselt kihutama ei kukus ning kõik ikka ilusasti üheskoos mööda merd liiguksid. Väga ei tahetud mees-mees, naine-naine paatkondasid moodustada kuna tihtilugu kippuvat juhtuma, et mehed kihutavad eest ära ja naised ei jõua jälle omakorda järgi. Meil kuidagi juhuslikult sattusid ilusasti kõik segapaarid. Mõned küll tegid väikese vahe sisse, aga ei midagi hullu. Hiljem oli muidugi kommentaar, et tegelikult läks kogu seltskond ikka natukene üle keskmise kiirusega. Plaanitud oli oluliselt aeglasemalt edasi liikuda. 
Päris seda õiget sõudmise liigutust kätte ei saanudki. Käed ajad küll võimalikult sirgeks ja kehaga tõmbad, aga ikka oli kuidagi imelik. Tahab veel natukene harjutamist ja pikemat reisi saada. Tänased 4-5 tundi sõitu ei väsitanud veel piisavalt ära, et oleks hakanud seda kõige optimaalsemat ja ökonoomsemat sõiduviisi otsima. Madalalt, sünkroonis ja küljelt vöökohani sai justkui koguaeg tõmmatud. Tahaks veel kuidagi kehaga jõudu juurde tõmmata kui vaid oskaks. 
Ilmaga meil vedas. Ilm on alati hea.
Jäime meeletu paduvihma kätte. Nii minnes kui tulles. Mingit hullu lainet ega midagi seekord kahjuks ei olnud, kuid kohati peksis vihm vastu vett nii, et vihmamullid oli vee peal. Teistmoodi tore jällegi. Kõik mis kajakist välja jäi, oli läbimärg. Samas jällegi kõik mis oli allpool põlle, püsis uskumatult hästi kuiv. Mingil määral ikka laine kohati peksis üle kajaki, kuid põlle vahel küll midagi oluliselt läbi ei tulnud. Suurema suraka vett sai ainult siis, kui randudes kajakist välja astudes tagant tuli suurem laine ja viskas kajaki osaliselt vett täis. See oli ka kõik. 
Lapsed ei saanud muidugi proovimata jätta, mis tunne on kajakiga ümber käia. Pea alaspidi vee alla.
Midagi hullu pole. Suhteliselt kergelt kukub sealt seest välja, ilma et peaks isegi hakkama ise põlle lahti kiskuma. Nii kui pea alaspidi välja kukud, tõmbab teistpidi päästevest sind jällegi kohe veepeale tagasi. 
Pealtvaatajatel oli seda muidugi kaldalt lõbus jälgida kuidas ühed proovivad kajaki ümberminekut simuleerida ning hiljem sünkroonis uuesti paati tagasi sisse ronida. Esimestel kordadel küll muidugi edutult. 
Väga fun oli.
Selline suhteliselt ohutu ja lihtne värskes õhus liigutamine. Lihtsalt peenemate käsivartega kontoritöötajatest neiud peaks omale paati vaatama kedagi kes jõuaks hiljem (peale 15 minutit sõudmist) kajakiga ikka lähima maabumispaigani sõuda. Osad väsisid ikka päris ära.
Kui võimalik, siis tasuks samuti jalgrattasõidukindad kaasa võtta. Andsin poolel teel endagi omad ära, sest uljamad olid selleks ajaks suutnud oma käed täiesti villi ja marraskile sõita. Tundide viisi vees solberdamine muudab naha omajagu pehmeks.
Viide: kajakimatkad.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar