Nokia 6120 põlvkonnavahetus 6220 vastu

Umbes täpselt enamvähem aasta tagasi oli mul igapäevaseks lemmiktelefoniks Nokia 6120 Classic. Tollal kõige väiksem ja kergeim Nokia 3,5G mobiiltelefon. Suvine aeg. Telefon kaalus alla 90 grammi ja omas suuremalt jaolt kõiki vingeid võimalusi mida ühelt Nokia telefonilt tahta oleks võinud. Kaamera oli vaid tiba kesine. Samas klõpsitud sai ikka kõvasti.

Vahepeal on aasta mööda läinud ja juba mitmendat nädalat on püksitaskus endale koha leidnud Nokia 6120 Classicu noorem vend Nokia 6220 Classic
 
Panen kirja need asjad mis uuemale mudelile on aastaga juurde tekkinud võrreldes Nokia 6120 Classicuga ning mille kasutamisest ma kuidagiviisi rõõmu tunnen.
GPS ja A-GPS tugi. Iga päev kasutan. Väga meeldib. Aasta tagasi olu mul GlobalSati’i Bluetooth GPS seljakotis mida kasutasin koos Nokia 6120’ga. Nüüd seisab GlobalSati vastuvõtja kodus kapis. GPS on telefoni sisseehitatud ja see on minu jaoks väga hea. Kusjuures telefon on seejuures kaalult raskemaks läinud vaid 1 gramm. Vana mudel oli 89grammi. Nüüd on telefon võrdluseks 90 grammi.
5.0 MPix fotosilm. Aasta tagasi oli telefoni fotokal 2Mpix sensor. Rohkem kui kahekordne hüpe. Pildid on tuntavalt paremad kui aastatagusel mudelil. Juures on automaatne teravustamine ja fotoka tarkvara on kõva hüppe edasi teinud. Videode tegemine on võimalik samuti poole kiirema/suurema kaadrilaotusega?. Varem salvestati ühe sekundi videoklipi jooksul 15 pilti. Nüüd suudetakse ühe sekundi jooksul salvestada kuni 30 eraldi pilti. Ilma olen ma jäänud aga panoraam võtte võimalusest. Mulle meeldis panoraame teha ja see, et telefon ise panoraame koostada oskas. Seevastu juurde olen saanud aga intervall võtte. Panen telefoni aknalauale ja võin ta jätta näiteks iga 5 minuti tagant pilte tegema, et hiljem stoppkaadrite kaupa näha kuidas lill aknalaual õige puhkes. Võimalus selleks on vähemalt olemas. Pildistada seda kuidas näiteks muru kasvab.

Piltide vaatamine on ekraanilt mugavam, kuna ekraan on suurem. Kahetollisest “lukuaugust” kõlbab edukalt videoloenguid jälgida.
Pilte võib vaadata kasvõi telekast, sest Nokia 6220 Classicu võib vabalt telekale RCA pistiku läbi külge ühendada.
Piltide ning videode sõpradele jagamiseks on täiustatud koostöö võimalust Nokia pildi ja blogiportaalidega. Peale pildi tegemist võid üheainse nupuvajutusega selle postitada oma VOX mobiiliblogi või OVI piltide ja videode jagamise lehele.
Hommikune raadiokuulamine bussis on mõnusam, kuna enamustel Tallinnas levivatel raadiojaamadel on RDS pealkirjas jaama nimi kirjas. Telefon toetab RDS jaamainfo kuvamist ekraanil.
Menüüd on juurde saanud animatsioonid mis küll peale mõningast kasutamist niivõrd segavaks muutusid, et olin sunnitud need keelama. Toredad küll esimesed kaks päeva, aga siis tahaks juba, et menüüd end kiiremini liigutaks. Selle asemel, et aega viita ja edevalt esile kerkivaid menüüanimatsioone vaadata.
Telefoni küljele on lisatud “Own key” ehk enda järgi seadistatav nupp, millele vajutades saad ise valida milline enim kasutatav programm käivitatakse. Vaikimisi oli selleks Nokia Maps 2.0. Mulle see täiesti sobis.
Kõvaklapi pistikuks on 2,5mm “väike” ots. Mitte tavapärane 3,5mm “pleieri” kõrvaklapi ots. Nokia Music Xpress 5000 seeria Nokia muusikatelefoni kõrvaklappidega 6220 Classic telefonist mängitav muusika kõlab hästi. Niipalju hästi kui seda ühelt tänaval kõndimiseks mõeldud muusikamängijalt oodata saaks. Minu jaoks piisavalt mahedalt ja mõnusalt.
2GB SD micro kaardiga telefonis võib pea lõputult pilte klõpsida ning vabalt mõnd heliplaati kaasas kanda. Täiesti piisab sellest, kui telefon näitab, et ma saan veel teha suurusjärg poolteisttuhat pilti, enne kui mälukaardi peal ruum otsa saab. Märkusena niipalju, et salvestan pilte kuni 1280px resolutsiooniga. Suuremal pole lihtsalt mõtet näinud. 1280px on piisav pildi laius, et sealt veel midagi “croppida” annaks ja siis veebis välja näidata.

Väga suurepärane telefon oma võimaluste ja funktsionaalsuse poolest, aga teisalt korpuse ja käeshoidmise kasutusmugavuse poolelt oleks saanud telefoni kesta ning nuppe ehk natukene paremini teha. Need siledad ja libedad nupud ei ole just kõige mugavamad kasutamiseks. Menüüsse sisenemiseks on nupp jäetud teiste nuppude vahele mis tingib tihtilugu nupust mööda vajutamisel. Liialtigi on kõik nupud samal tasapinnal. C nupule pihta saamiseks peab sõrmeküünt kasutama. Selle kohta pealt oli eelnevalt kasutuses olnud Nokia N82 oluliselt mugavam kasutada.
Kaamera objektiivi katet eemaldav nupp on veel asi mis häirima on jäänud kõige muu hea kõrval. Jällegi tahaks seda pisiasja võrrelda N82’ga mis valiti vist isegi sel aastal aasta parimaks kaameratelefoniks. Fotokaamera objektiivi katab plastikust kate. Selle eemaldamiseks tuleb liigutada väikest liugurklappi. See mis on Carl Zeiss kirjast üleval pool. 
Liuguri teise äärde liigutamisel käivitub ka telefonis kaamera aplikatsioon. Täpselt nii nagu Nokia N82 puhul. Ainult, et N82’l oli see liugurklapp tehtud vist kuidagi vedruga vm. Ühesõnaga see 6220 Classicu objektiivi kate ei taha korralikult vabatahtlikult ühest äärest teise liikuda. Kui kate ei ole korralikult teise äärde surutud, siis kaamera aplikatsioon ei saa liugurilt impulssi enese käivitamiseks. Nii tekibi olukord kus omast arust lükkasid objektiivi katte eest, kuid kaamera aplikatsioon telefoniekraanil ei käivitunud. Liugur polnud lihtsalt korralikult lõpuni lükatud. N82’l see liugur tõmbas end ise kuidagi klõpsuga lõppu välja, kui liugurit oli liigutatud üle poole objektiivi.
Aasta tagasi ma arvasin, et 6120 Classic võiks olla oma hinnaklassist üks funktsionaalsuse poolest parimaid telefone, siis nüüd on mul kahtlus, et Nokia 6220 Classic võiks tulla midagi samasugust. Ta ei jää oluliselt millegi poolest alla Nokia N seeria multimeediatelefonidele.
Viide: Nokia 6220 Classic Nokia kodulehel