esmaspäev, 13. oktoober 2008

Räägi inimese moodi

Mulle meeldis üks Aabrami blogipostitus. Olen samas situatsioonis praktiliselt iga päev. Täna põrkasin selle teemaga väga valusalt kokku.

Ei, mul pole midagi selle vastu, kui sa räägid keerukate lausetega ja võõrsõnadega. Räägi pealegi. Ainult et kui sa räägid minuga, siis ma tahaksin sinust aru saada.

Mul on koolis üks õppeaine, mis ei saa keeruline olla. Õppejõud ju justkui saaks sellest aru. Maailmas on kindlasti veel päris mitu inimest kes teemat valdavad. Ma ei näe põhjust miks ma ei peaks sellest aru saama.

Käisin loengus. Käisin harjutustunnis. Natukene nagu saaks aru, aga alati ei tule meelde mida need võõrsõnad tähendavad. Kuulnud nagu olen, aga kui kiirelt ei meenu mis nende taga on siis kogu see jutt jääb natukene kaugeks. Ei teki seoseid ja selget arusaama.

Pean iseseisvalt materjaliga tööd tegema.

Teemakohast eestikeelset materjali pole just üleliia palju. Samas osad terminid on sellised, et inglise keeles on nad hoopis midagi muud ja siis on püütud neid eestindada ja nad kõlavad selliselt, et ei oska nagu kuidagi millegiga seostada ka. No, et sõna tüve järgi tekiks mingi seos või midagi. Kui sa tead seda sõna, mida see tähendab, siis sa tead ja kui ei tea, siis ei mõtle välja ka.

Lõpuks leidsin ühe eestikeelse teemakohase raamatu internetist ja käisin sellel Laki tänava Raamatukoi laos järjel. Poodidest polnud saada. Mul oli helesinine unistus, et kui keegi on vaevaks võtnud raamatu kirjutada, siis tavaliselt ikka raamatud algavad vaikse sissejuhatusega ja räägivad põhiasjad lahti. Alles seejärel lähevad keerukamaks ning hakkavad erinevaid probleeme lahkama.

Lugesin esimese 15 lehelise peatüki kolm korda läbi. Kõikidest näidetest proovisin aru saada. Alati tegin pausi kui midagi läks arusaamatuks. No ei suutnud.

Kuidas saab mõnd asja nii paljude võõrsõnadega kirjeldada ilma, et oleks lahti kirjutatud mida need terminid tähendavad.

Raamatu lõpus on aineregister. Kõik võõrsõnad on välja toodud mida ma ei tea. Samuti see mis leheküljel nad esinesid. Nendel lehekülgedel pole aga sõnagi sellest mida see võõrsõna tähendab.

Minu nõrk haritus, aga mul ei tule veel hetkel une peale järgmiste sõnade tähendus ja see mis nende sõnade taga täpselt peitub. Vähemalt ma olen hakkamist täis, et need tähendused kõik välja uurida, sest muidu ma lihtsalt ei suuda sel teemal kuidagimoodi edasi liikuda.

  • abduktsioon
  • atomaarne predikaat
  • cons-tehe
  • disjunktiivne normaalkuju
  • imperatiivne
  • infiks
  • metainterpretaator
  • metaloogiline predikaat
  • substitsioonide kompositsioon
  • vasakassotsiatiivne

HTML sai vist kunagi selle jaoks tehtud, et saaks sõnadele viiteid külge panna. Paber raamatud on selle koha pealt ikka paras pain. Koguaeg peab Googlist otsima mida midagi tähendab, sest raamatu autor ei ole raatsinud kõike puust ette ja punaseks teha. No kasvõi vähemalt niipalju, et tavaline inimene tänavalt midagi aru saaks.

Õnneks on olemas selline raamatusari nagu “… for Dummies” ehk raamatud mis on kirjutatud kõigile ülejäänutele (minusugustele) kes ei saa keerulistest sõnadest ilma selgituseta aru.

Viide: Dummies.com – Online resource for the Rest of Us!

Mida ma küll teeksin ilma Google ja Wikipediata.

Kommentaare ei ole: