Fat Duck

Kuskil oli kunagi üks ütlus umbes midagi sellist, et “Kiida lolli, siis loll rabab” vms. Kohalikega on siin ikka päris hull lugu valmis. Kohalik toit on väga maitsev. Piisab vaid selle mainimisest kohalikele ning nad nuumavad sind kolm korda päeval silmini head ja paremat täis. See on kohati lausa kohutav.

Suunurgast mainisime, et võimaluse korral sooviks proovida kõiksugu erinevaid kohalike toite. Tulemuseks on see, et iga jumala söögikord on laud ääreni täis erinevaid maitsvaid toite. Väga tore on nende traditsioon erinevaid roogasid jagada. Söögid tuuakse kõigile laua peale ning igaüks tõstab oma taldrikule toitu.

Peremees tegi ükspäev kodus iidse retsepti järgi ülikanget kastet. Sellist mida ta pidas oma lemmikuks ning samas niivõrd vingelt kangeks, et ükski valge nahaga inimhing seda suu sisse võtta ei suuda. Sai proovitud, mekitud ja olgem ausad, oli ikka kange küll. Kogu sisikond oli kui tules. Rääkimata põlevast suust. Omamoodi huvitav.
 
Sai kiidetud peremehe maitsvat tulist kastet ning tulemuseks oli see, et kohalikel oli püha soov meid viia kohalikku restorani, mis on tuntud oma ülimaitsva, kuid samas väga tulise toidu poolest. Dziisas, see kraam võttis pisara silmast välja. Sõna otseses mõttes.  Rääkimata sellest, et suu põles peas kui põrguline. Söögi ajal pidi silmast pisaraid ja ninast tatti pühkima.  Võimas igaljuhul.

Fat Duck sellepärast, et siin tehtud kohalik part ja/või kana maitseb praetult väga hästi ning ma tunnen, et ma olen end siin igapäevaselt ülesöönud.