Käisime Haanjas ja Rõuge kandis singleid sõitmas. Singel on siis rattakeeles üks kitsas ja peenikene jalgrada, mis on muust looduslikust pinnasest siiski rajana eristatav. Singel sellepärast, et sinna rajale mahub sõitma korraga vaid üks rattur. Kui kaks tükki on kõrvuti, siis teine rattur on juba võsas.
Haanjamaa kant on silmapaistev oma künklikuse poolest. Metsas, kitsal rajal üle juurikate pidevalt mäest üles ja alla sõitmine on omamoodi nauding. Natukene valus, sest pulss on punases ja jalgadesse tahab tekkida piimhapet. Nina ja lõua otsast tilgub higi, sest väljas on 25+ kraadi sooja. Tõuse võttes üle puu juurikate nikerdades tahab vägisi esimene ratast maast lahti tõusta ning kõige raskemal “granny” tõusul tuleb lihasööja parm ja hammustab maitsva suutäie su tagumikust.
Kahel päeval 4+3 tundi seiklesime metsades. Kohati lenksuni heinas ja järgmiseks lenksudeni nõgesekasvandikus. Ämblikuvõrgud olid nagu marlirätik üle näo.
Kohalikud joonistasid meile kaardi peale ette kohad, kust tuleb kruusateedelt metsa sisse keerata, et just nendele kõige magusmatele radadele saada. Enamuse soovitatud radadest leidsime üles. Mõned kaotasime ära ja mõned leiutasime ise juurde. 
Vällämäel polnud väga ammu käinud. Seal vast olid head tõusud ja laskumised. Tsiviliseeritud, kuid selle eest piisavalt järsud, et need lameda maa peal elajaid erutaks.
Vällamägi on üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades Suure Munamäe. Vällamäel olev matkarada kulgeb mööda Vällamäe nõlvasid, mille kalle on kohati 35-40 kraadi.Polari spidomeetri järgi oli laskumistel suurim kiirus 58km/h. Oma silmaga jõudsin 56’te märgata.
Kodara sõitsin puruks. Mis tähendas seda, et jooks läks kõveraks. Mis tähendas seda, et tuli sel nädala minna kodarat vahetama ja jooksu rihtima. Mis tähendas seda, et meistrimees kinnitas mu kahtlusi. Sel aastal juba teine kodar. Kodarad ja jooks hakkavad väsima. Tuhanded kilomeetrid ja mitmed aastad on oma töö teinud. Varem või hiljem hakkavad need vanad kodarad järjest purunema. Üha tihedamini saab hakata neid vahetama. Metall väsib. Aeg oleks hakata mõtlema uute jooksude peale. Rummud tahaksid niikuinii puhastamise ja määrimist saada.
Kel Haanja poole minek, siis tasub jalgratas katusele tõsta. Seal on väga häid radu maastikurattaga sõitmiseks. Selliseid mida naljalt Põhja-Eestis väga ei leia.
Kui saaks vaid kuidagimoodi need head Haanjamaa rajad ühele kaardile, et enne metsa minekut välja printida. Ilma kohalike juhendamiseta oleks neid siiski suhteliselt raske olnud leida.
Selline kogu Eestit kattev matkaradade kaart võiks olla. Kust saaks vaadata, kuidas ühelt matkarajalt kõige efektiivsemalt jälle järgmise peale edasi saaks. Ilma, et vahepeal peaks asjatult palju kruusa- või asfaltteid sõitma. Kohati uhasime ikka mägist ja treppisõidetud kruusa nii, et vähe ei olnud. Kümmekond kilomeetrit vast ikka.
Vaatasin interneti jalgrattapoest uute jooksude hindasid. Praeguste allahindluste valguses on eraldi rattale juppe osta kuidagi eriti mõrvarlikult kallis. Valmis allahindlusega rattakomplekt tundub juppide hindu eraldi vaadates ikka väga soodne olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar