Avalikud konksud

Sarjast segaseid mõtteid, mis võiksid päris elus päris lahedad olla.

Kui linnas oleks parkides ja muidu rahulikemas kohtades ühed konksudega postid. Sellised linnakujunduslikult hästi disainitud ja avaliku ruumi sobivad. Näiteks parkides olevad moodsad valgustid.

Mõte on selles, et kui oleks ühed head konksud ühtedes heades ja mõnusates kohtades olemas, siis ma tuleks peale lõunasööki oma võrkkiigega ja pistaks kiige otsad sinna konksude otsa ning seediks kookonis natukene toitu. Loeks vähe raamatut. Võibolla vaataks vähe internetis ringi. Puhkaks. Koguks jõudu.

Pärast võtaks kiige konksudest lahti. Voldiks ta kokku kandekotiks ja astuks edasi oma teed.

Igaüks tuleks oma võrkkiigega ning kui parasjagu keegi kiiges ei puhka, siis pole kõrvalt vaadates nähagi, et pargis oleks miskid ekstra puhkamise kohad.

Kui meil sooja ilma oleks rohkem, siis ideaalis ma võiksin sedaviisi kiiges õhtuti raamatut lugeda, kui posti otsast natukene valgust raamatu peale paistaks.
Kui prügikastid oleksid ilusasti lähedal, siis võiks kasvõi võrkkiiges natukene kaasapakitud lõunaeinet võtta. Peaasi, et pärast pakendid kuskile näotult vedelema ei jääks.

Linnas elamine ja olemine võiks tänu konksudele ja kaasaskantavatele kiikedele omajagu mõnusamaks ja mugavamaks muutuda.

Nii nagu on need kunstlikud ronimisseinad. Tartu Lõunakeskuses ja Lasnamäe spordihallis. Tehislikud atraktsioonid. Analoogselt võiksid olla tehislikud puhkekohad, kus asukad saavad ise neid vajadusel enda tarbeks asustada ja kasutada.