Kangelasest sai legend, HTC Legend

HTC Hero uus tulemine, ehk HTC Legend on tänasest Tele2 poelettidel saadaval.
Eelmise aasta vast kõige suurem üllataja telefonidest oli minu jaoks HTC Hero nimeline aparaat. Telefon, mis paljude teiste kõrval suutis tekitada natukene Wow! efekti. Telefon, mis eelmisel aastal võitis GSMA poolt Global Mobile Awards 2010 gaalal  “Best Mobile Handset or Device” tiitli.
Seesama telefon on läinud nüüd veelgi uhkemaks ja paremaks. Panin iPhone 3G sahtlisse ära, kui nägin kuidas kuller tuli HTC Legend näpuvahel ukse taha. Jälle oli väike Wow!
Maitsed on erinevad, aga ma eelistan iga kell alumiiniumit plastikule. Olgu seda siis sülearvuti- või telefonikorpuse materjalina. 

HTC on justkui Apple legendaarse alumiinium unibody MacBook Pro disaini maha viksinud. 
HTC, kes ise kuulutab end innovaatorina on arvutimaailma innovaatori ideed oma valdkonda toonud. Isegi  kopeerimise tulemusena on väga hea tulemus saavutatud. Ei meenu ühtegi teist mobiiltelefoni, kes oleks varasemalt kasutusele võtnud innovaatilise Apple alumiinium unibody kontseptsiooni. Tehnoloogia, kus seadme korpus saetakse ja lõigatakse välja ühest tükist metallist.

Tulemus loomulikult HTC Legendi näol on parim, mida ma sel aastal olen käes hoidnud. Materjal ise tundub mõnus ja näeb oli hea välja. Sobib MacBook Pro kõrvale sama hästi või isegi paremini, kui iPhone.
Kui need kaks aparaati, Legend ja unibody MacBook kõrvuti panna, siis disaini osas räägivad nad küllalt sarnast keelt. See keel kõlab kaunilt.

See oli vaid esmane karbist välja positiivne Wow! Tõdemine, et küllalt ilus Hero on Legendi näol veelgi ilusamaks muutunud.
Õnneks HTC ei muutnud uue mudeli puhul ainult korpuse kujundust. Ekraan on Legendil vist parim, mida tänapäeval mobiiltelefonidele üldse paigaldatakse. AMOLED, mis väidetavalt on võimeline taskuseadme ekraanile kuvama kuni 16 miljonit erinevat värvitooni. Võrdluseks, et Hero TFT ekraan suutis esile manada kuni 64tuhat erinevat värvitooni. Pool aastat tagasi arvasin, et Hero ekraan oli väga hea. Legendi oma on veelgi parem.
Vanasti oli arvutihiire kõhus üks muna. Kiirekursori asukoht ekraanil registreeriti vastavalt sellele, kus suunas see muna hiire kõhus liikus. See oli juba üleeilne päev, et mitte öelda aastakümme. Analoogse loogikaga töötas HTC Hero esipaneelil olev “rullmuna”, mida liigutades sai telefoni ekraanil ringi liikuda.
Peale “rullmuna” põlvkonda tulid optilised hiired. Nad vaatasid valguskiirega tööpinna tekstuuri ja arvutasid kiirelt välja, kuhupoole hiir liigub. HTC Legendil on see nö. optilise hiire lahendus.
Ekraani alumisest äärest natukene allpool on üks ring. Keskel must täpp. See must täpp ongi see optilise hiire sensor. Liigutades sellest kergelt näpuga üle, saab telefon aru, kust kuhu suunas näpp liikus. Vastavalt sellele saab liikuda telefonide menüüdes. Kui selle ringi peale vajutada, siis toimub ka nö. “hiireklikk” ehk nupuvajutus. Sama nupp täidab ka fotokaamera päästiku ülesannet.
Natukene jääb küll arusaamatuks see kontseptsioon, et miks peaks puutetundliku ekraaniga telefonil olema nö. hiirevõimalus? Aga no vähemalt tehnoloogiliselt on see edev lahendus.
Hero ja tegelikult ka iPhone puhul häiris mind see, et puudub fotode tegemiseks pisike välk. Hämaras ei tulnud nende telefonidega paremat pilti, kui vaid tumedad udukogud. HTC Legendile pandi fotosilmale abiks väikene LED valgusti. See ei pannud kaamerat hämaras väga häid pilte tegema, kuid natukene on abi ikka.
Neile, kes on HTC Hero’t kasutanud, ei ole väga palju üllatusi telefoni sisemusest. Kogu riistvara tööd juhib kõige uuem Android 2.1 Eclair mobiilseadmete operatsioonisüsteem, millele HTC on peale ehitanud Sense nimelise kasutajaliidese. 
Miks Androidi ja Sense koostöö on niivõrd võluv, on raske sõnadesse panna. Õigemini seda positiivset kiidulaulu tuleks siia nii pikalt, et seda ei jõuaks enam keegi ära lugeda.
Õnneks on HTC teinud mõned lühivideod, kus nad võtavad paari sõnaga kokku ja näitavad, miks Androidi ja Sense kasutamine on niivõrd mugav, et see ei ole kuidagi võrreldav näiteks vana Nokia Symbiani või SonyEricssoni menüüdega.
Põhimõtteliselt on Legendil kõik täpselt samamoodi nagu oli Hero’l. Seda siis selles osas, mis puuduvad telefoni menüüsid ja ülesehituse loogikat.

Kui see teema sind rohkem huvitab, siis soovitan ära vaadata kõik HTC Hero tutvustavad videod, kus võetakse kasutajaliidese erinevad aspektid veelgi detailsemalt lahti ja selgitatakse nende toimimisloogikat.

Viide: HTC YouTube channel
Kuna HTC juba Apple’t on disainis jäljendanud, siis Legendil on tarkvaraosas tehtud midagi sarnast nagu on Apple OS X’is Expose nime all tuntud funktsionaalsus. Võimalus kuvada kõik “aknad” ühele tööpinnale. Seda varasemalt Hero’l ei olnud.
Legend toetab “Pinch&Zoom’i” ehk see on see Apple iPhone pealt tuttav asi, kus näppe mööda ekraani koomale või laiali venitades, saab pilte ekraanil suurendada või väiksemaks teha. Nüüd seda “Pinch&Zoomi” Legendi töölaual rakendades, tehakse “helikopteri vaadet” ja kuvatakse justkui kuskilt kõrgemalt vaadates kõik töölaua aknad.
Peamine, mis mulle nende HTC’de juures meeldib on sotsiaalsus. Telefoni kasutajaliides on selliselt üles ehitatud, et telefon praktiliselt elab mobiilses internetis. Mul ei ole ühtegi kontakti SIM kaardil nagu konservatiivsed vanamoelised kodanikud neid hoiavad. Kõik on “pilves”. Kuskil internetis.
Kontaktid tulevad Google teenustest. Nüüdseks juba julgelt üle poolte kontaktide on oma näo ja nimega esindatud Facebookis. Telefon seob nad kokku. Mina pole kontaktidele näopilte külge pannud. Kontaktid ise panevad. Telefon võtab inimeste Facebooki kontodelt nende info ja liidab kokku olemasolevaga.
Täielik suhtlusvahend. Helistamine on vaid üks võimalustest, mis kunagisest peamisest telefoni funktsionaalsuses on ikka kuhugi väga tahaplaanile jäänud.
Mida kõike selle suurepärase telefoniga teha saab, vaata täpsemalt järgi HTC Legendi kodulehelt.
Viide: HTC Legendi spetsifikatsioon
Viide: GSMArena põhjalik ülevaade HTC Legendist