Viirusetõrjeprogramid mobiiltelefonidele

Üks ajakirjanik oli mures. Kui arvutis on tavapäraselt viirusetõrjeprogramm, siis mis saab telefonidest, mis on varsti pea sama võimekad, kui tavapärased arvutid?

Kas neil siis ei peaks samuti viirusetõrje programmid olema?

Ideaalses maailmas ei näeks ma üldse turgu ei viirusetõrje tarkvarale ega ukselukkude valmistajatele. Kui pahandusi ega pahalasi ei oleks, siis võiks selle valdkonna vajalikust nullilähedaseks lugeda. Kahjuks maailmaasjad millegipärast seda idealistliku ideed ei taha järgida. Alati on kuskil keegi kuri, kes headele halba tahab.

Nutitelefoniturg kasvab ja nutikamad programmeerijad saavad tellimusi nutitelefonidest nutikalt huvipakkuvate andmete väljakaevamiseks. Kasvav äri.

Viirusetõrjeprogrammide tootjad samuti ei maga. Kui kuskil on oht ja hirm, siis saab selle leevenduseks alati “vastumürki” müüa. Antud juhul viirusetõrje programme mobiiltelefonidele.

Paljud on küsinud nutitelefoni ostma asudes, et kas selle telefoniga ikka e-maili manuseid (attachemente) saab avada? Pilte, Wordi dokumente, PDFe?

Ikka saab. Ainult, et sellel mugavusel on ka varjupool. Vahel proovitakse nende manuste sisse peita väikeseid instruktsioone, kuidas telefoni failisüsteemile ligi pääseda ja salvestatud paroolidele ligi pääseda. Turvaauke tuleb ette igasuguses tarkvaras. 

Nii nagu saab arvutis “kuulata” (eng. listener), mis nuppudele vajutatakse, teevad osad pahad telefoniprogrammid sisuliselt sama. Neid on õpetatud kuulama seda, milliseid nuppe telefonil vajutatakse. Pea iga kasutajaliidesega programm ootab inimesega suhtlemiseks mõnd nupuvajutust.

Paha programm on see, kes kasutaja jaoks nähtamatult ootab klahvivajutusi, neid vaikselt salvestades ning hiljem kellegile teisele edasi saates. Kes selle vastu huvi võivad tunda ja oskavad seda infot rahaks keerata, võib olla mitmeid.

Kindlasti pakuvad nad sulle ilusal veebilehel mõnd head programmi tasuta telefoni laadimiseks. Kasutajat tuleb kuidagi veenda, et ta kuidagimoodi pahalase oma telefoni lubaks. Müüt, et viirused tulevad täiesti ilma kasutaja teadmata, ei pruugi alati päris tõene olla. Pigem tullakse “Trooja hobuse” nahas, ehk kasutaja arvab, et ta paigaldab telefoni üht programmi, kuid selle varus paigaldatakse veel lisaks hoopis midagi ootamatut.

Siinkohal peaksidki appi tulema viirusetõrjeprogrammid mobiiltelefonidele. Nende asi on telefonis toimuval silma peal hoida. Vaadata, et telefoni saabunud e-mailiga ei oleks kaasas kahtlase sisuga manuseid. Kontrollida, et telefonis ei käiks taustal salaja sellised programmid, mis seal suure tõenäosusega töötama ei peaks.

Paljud viirusetõrje programmid saavad hakkama ka rämpsposti filtreerimise ja samuti rämps SMS’ide ning kõnede haldamisega. Väheoluline ei ole kaotatud seadme kauglukustus ning isiklikest andmetest puhastamine. Turvarisk kindlasti ettevõtetele, kes lubavad töötajatel töö e-kirju lugeda telefonist või kasvõi kontori intranetile ligipääsu. Ilma vastava kaitsetarkvarata võib telefoni kaotusega kaotada hetkeks kontrolli e-maili postkasti sisu või ligipääsu üle kontori sisevõrku. Sama asi on laiskusest telefoni salvestatud paroolidega. Need on kättesaadavad pahalasele, kelle kätte on su telefon sattunud.

Suurematel viirusetõrjetarkvara tootjatel on kõigil ka tooted olemas mobiilide tarbeks. Igaüks saab nendega ise tutvuda ja endale sobivama välja valida. Üldjuhul on võimalus alguses tasuta prooviversioon alla laadida, et toote headuses ja mugavuses veenduda.

Viide: F-Secure Mobile Security
Viide: Kaspersky Mobile Security 9
Viide: Norton™ Smartphone Security
Viide: ESET Mobile Antivirus

Kõiksugu programmide telefoni laadimisega võiks olla mõõdukalt ettevaatlik ja laadida telefoni programme esialgu vaid tõesti usaldusväärsetest keskkondadest. Enamustel telefonitootjatel on oma tarkvarapoed. Nii nagu Apple AppStore ja Nokial OVI pood. Neid kasutades võiks olla natukene muretum, sest alati enne mõne programmi sinna müükilubamist läbib vastav tarkvara teatud kontrolli. Veenudmaks, et tegemist ei ole kasutaja jaoks pahavaralise tarkvaraga. Ei taha telefonitootjad samuti, et nende nime kandva aparaadi kasutajad pahalaste küüsi langeksid.

Microsoft oma Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajatele lisaturvalususe tagamiseks tuli välja tasuta viirusetõrje tarkvaraga. Võib juhtuda, et ehk mõne aasta pärast hakkavad suuremad telefonitootjad samuti koostööd tegema ja klientidele lisaväärtusena pakkuma sissehitatud viirusetõrjet mõne viirusetõrje valdkonna turuliidriga. Teema on iseenesest aktuaalne ja kasvava turuga üha aktuaalsemaks muutumas.