See oli vast nädalapäevad tagasi, kui Anssi Vanjoki ütles julgelt välja, mida ta arvab lõpututest küsimistest, et miks ometi Nokia ei kavatse hakata kasutama oma telefonides Android operatsioonisüsteemi ning ikka veel “jamab” vana Symbianiga.
Tema sõnul on telefonitootja seisukohast Androidi kasutuselevõtt sama tark tegu, kui talvel sooja saamiseks püksi pissida.
Siin on isegi valus tõetera sees. Vaadates praegu uusi turule tulevaid telefone, mis jooksevad Androidi peal, siis hakkab see meenutama natukene PC sülearvutite turgu. Kasutaja jaoks on kõigil operatsioonisüsteemiks ja kasutajaliideseks arvutite puhul siis Windows ja telefonide puhul vastavat Android. Erineb vaid vähesel määral seadmete välimus ja koostekvaliteet. Kaugemalt vaadates on nad kõik äravahetamiseni sarnased. Väga raske on üksteistest erineda. Selline strateegi telefonitootja seisukohast on aga väga lühinägelik.
Eristu või sure!
Kuskil siiski on veel usk, et Nokia ei ole kaugeltki suremas. Isegi siis, kui nad rahva tungival soovil Androidi rongile kohe ei hüppa. See tugev usk elab Nokia arenduslaborites. Nokia ei tegele vaid pelgalt oma telefonidele riistvara ja tarkvara loomisega. See mida Gambride ja teistes arenduslaborites tehakse on tõsiselt põnev!
On see Nokia PR osav lüke või mitte, aga täna lasti internetti paar killukest infot Nokia Inglismaal Cambrides asuva uurimiskeskuse tegemiste kohta. Koostöös Cambride ülikooliga tegeleb Nokia tehnoloogiate uurimisega, mis võivad muuta arusaama sellest, kuidas me igapäevaselt mobiilseid seadmeid kanname ja kasutame. 
Nende huviorbiidis on nanotehnoloogiad. Lahendused, mis on loodud mõõtkavas, mida paljas silm ammugi ei suuda tuvastada. Rakendused, mis toimivad molekulide tasandil.
Üheks projektiks, mida natukene tutvustati oli tehis-nina sarnase seadme loomine. Niipalju, kui on tänaste telefonikasjutajate käest aegajalt küsitud, et mida nad tahaksid, et telefoniga veel teha saaks, siis päris mitmest kohtast on korduvalt läbi läinud, et nad tahaks, et telefon oleks ühtlasi ka näiteks alkomeeter.
Nokia arenduslaborite arvates võiks telefonist saada seade, mis näiteks igapäevaselt kontrollib sind ümbritseva õhu puhtust ja kvaliteeti, sest ta suudab seda pidevalt väga täpselt “nuusutada”. Molekulid puutuvad kokku sensoriga, mis suudab analüüsida molekulide struktuure ning proovib seeläbi tuvastada aine koostist.
Teine teema oli otsetõlkes “venitatav elektooniline nahk”. Midagi arvuti touchpadi sarnast, aga ta on pehme nagu lateks ja teda saab venitada hetkel kuni 20% oma esialgsetest mõõtmetest, ilma et tema töökindlus halveneks.
See on tõenäoliselt valkond, mis annab uue perspektiivi telefonide kaasakandmisele ja nende igapäevasele kasutamisele.
Valdkond, kus me ühel päeval ehk näeme, kuidas telefonid ei ole vaid pelgalt kõvad plastikust klotsid taskus, vaid on tänu pehmetele materjalidele kätte tõmmatavad, kui kindad või integreeritud märkamatult rõivastesse.
Kolmanda teemana mainiti valdkonda, mis uurib uute ja veelgi paremate puutetundlike ekraanide väljatöötamist. Puutetundlikud ekraanid, mis ei oleks tänapäevaselt siledad, kui klaas, vaid suudaksid end muuta vajadusel reljeefseks. Luua puutepinnale erinev tekstuur. Jällegi väga ambitsiooniks ja laialdast kasutusvõimalust pakkuv valdkond.
Viide: Beyond Morph – a visit to Nokia Research Center Cambridge
Tõenäoliselt me ei näe sedasorti lahendusi veel homme poelettidel, kuid vähemalt on hea teada ja näha, et on telefonitootjaid, kes julgevad ja suudavad vaadata kaugemale, kui pelgalt homne päev või järgmise kvartali kasum.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar