Nokia E7 näpuvahel

Mida lähemale jõuab Nokia E7 poelettidele saabumine, seda enam tullakse küsima, et kas tasub osta? Alati võib ajada ümargust mulli, et eks kõik sõltub ostja vajadustest ja harjumustest jne.  Olles ise olnud kunagi N97 mini päris pikaajaline kasutaja, siis edasiminek on eelkäijaga võrreldes päris asjalik ja suutsin siiski uuest E7'st vaimustuda.  Kui esimesed N97'd välja tulid, siis kohati jäi mulje, et telefon sai veel natukene toores. N97 mini oli selles osas juba natukene parem. Kuuldavasti sai mini puhul suuremad N97 juures tehtud apsakad ära parandatud. Isegi mini koostekvaliteet näpu vahel tundus parem, kui esimesed N97'd. Nokia N97 Mini oli omal ajal hea tükk telefoni.  Uus põlvkond kallima otsa Nokiaid, mis said alguse N8'ga on täiesti klass omaette telefonide koostekvaliteedi poolest. Võimalik, et ma kannan N8 positiivset emotsiooni üle, aga E7't karbist välja võttes oli kohe emotsioon, et Wow - nad on ta teinud pea sama hea aparaadi, kui N8. Kusjuures E7 karbi sisu peale telefoni enda on pea äravahetamiseni sarnane Nokia N8 karbi sisuga.

Vist enamus, kes on Nokia E7 tulekut oodanud on ise hetkel peamiselt N97 kasutajad, kes pole veel tihanud omale HTC Desire Z'i ära osta. Tõsine seltskond fänne, kes on kiindunud "töötelefonidesse" millel oleks täisklaviatuur.

Tegelikult enne, kui kasutaja telefoni klaviatuurini üldse jõuab ei jää kindlasti märkamatuks suisa hiiglaslik 4 tolline ClearBlack AMOLED ekraan. Võrreldes eelmise N97 ekraaniga on see nagu öö ja päev. Tugevalt E7 kasuks.

N97 omanikud vajutasid ekraanile nii et selle pealmine osa näpu all pehmelt läbi vajus. Iga puuteekraani puude oli tegelikult tugev vajutus. E7'l piisab vaid õrnalt ekraani pinna puudutamisest, et vajalik valik teha. Ekraanides kasutatav puutetehnoloogiad on täiesti erinevad.

Turundusinimesed on müügimaterjalidesse lisanud, et telefonil on veel lisaks kasutatud ClearBlack nime kandvat tehnoloogiat. Idee peaks olema see tehtud selleks, et vähendada ekraanile langevaid peegeldusi ja seega teha telefoni kasutamine mugavamaks just päikesevalguses.

Kontoris päevavalguslampide valguses ta justkui HTC Desire'ga võrreldes nii meeletut kontrasti ei andnud, kui alloleval pildid, kus Nokia oma inimesed on teinud võrdleva pildi telefonist koos ClearBlack ekraaniga ja ilma. Ehk ta võibolla teatud olukordades teeb tõesti ekraanil kuvatavat paremini nähtavaks. 

Igaljuhul, kes tulevad N97 pealt üle E7 peale, siis nad saavad omale ikka oluliselt parema ekraaniga telefoni.

Klaviatuuri ja klaviatuuril trükkimise osas isegi nii suurt erinevust ei märganudki eelmise põlvkonna telefonidega. Nupud käisid uuele telefonile omasel küllalt tihkelt ja natukene isegi raskelt, aga see kõik on vast maitse ja harjumise asi. Lisaks kui sa ei soovi füüsilist täisklaviatuuri telefonil kasutada, siis alati kui füüsiline klaviatuur on kokku pakitud, kuvatakse telefoni ekraanile virtuaalne puutetundlik täisklaviatuur. Virtuaalne klaviatuur 4 tollisel ekraanil polegi nii väike, et näppudega tähtedele pihta ei saaks, mida paljud just puutetundlike ekraanide puhul alguses pelgavad. Ausaltöeldes puutetundliku virtuaal klaviatuuriga suutsin isegi kiiremini kirjutada, sest päris nuppe kasutades kulus aega, et iga nupp lõpuni põhja vajutada. Ekraanil piisab vaid õrnalt nupule pihta minemisest. Selle jutuga muidugi neid ei veena, kes on veendunud füüsilise täisklaviatuuri austajad. Klaviatuur on hea, ei ühtegi halba sõna. Desire Z nupud olid võrdluseks justkui natukene pehmemad. 

Nokiate puhul on küllalt mugav, et nad lahtises asendis klaviatuuri puhul jätavad ekraani väikese kalde alla. HTC Desire Z on selline loom, kus ekraan liigub lihtsalt klaviatuuri pealt ära ja trükkimise ajal ekraani pole niivõrd mugav jälgida, kui Nokia E7 puhul. See, et ekraan jääb kalde alla on hea. Vanale N97 kasutajale harjumuspärane ja mugav. Telefon justkui tasakaalustub paremini käes, sest nimetissõrmed jäävad ekraani taha toetama ja sa võtad näppudega sellest telefoni alumisest osast kinni nagu telekamängu puldist. 

Operatsioonisüsteem on tal uus versiooninumbri järgi uus, aga samas kasutajaliidese ja töökindluse poolest tuntud hea vana. Ümberõppimist kui sellist praktiliselt ei olegi. Kõik asjad on sisuliselt sama koha peal kus varem ja kogu menüüde ja valikute loogika on identne eelmise põlvkonnaga. Väga hästi sobib neile inimestele, kes vihkavad kui jälle uues telefonis on kõik teistmoodi ja nad peavad otsast peale hakkama leiutama, kust ühe või teise funktsiooni võiks telefonist üles leida.

Nokia E7 on suunitluseselt äriklassi telefon. Panin seal peal esmalt kiirelt käima nii sünkroonimise Mail for Exchange serveriga, kui seadistasin ära Lotus Notes Traveleri. Mõlemad töötasid kui kulda. Ei vähimatki probleemi. Auto bluetooth handsfree paaritus muretult. Ainult suhtle ja naudi.

Kogu funktsionaalsust ja võimalustepagasit ei ole mõtet siin hakata üles lugema. Nokia koduleht on täis spetsiifilist spetsifikatsiooni.

Mulle meeldis see telefon ja tugev ostusoovitus oleks ta kõigile neile N97 omanikele, kes pelgavad Androidile ümberõppimist ning tahavad omale töötelefonina kindlat ja usaldusväärset kaaslast. Loodetavast Nokia E7 seda kõike suudab pakkuda.

Jah, turul on tõenäoliselt sama raha eest suurema resolutsiooniga AMOLED ekraanidega telefone ja Android on oma olemuselt kohati moodsam, pakkudes rohkem lisavõimalusi ja vidinaid, aga kui võtta telefoni pelgalt asjaliku töövahendina, siis E7 oma konservatiivsuses on teatud turusegmendis kindlasti arvestatav tegija.

Viide: Nokia E7