kolmapäev, 25. juuni 2014

Geopeitus ehk geocaching

Mis on geopeitus?

Geopeitus on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut. Osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid maakaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid.

Loe lisaks ametlikult Geopeituse kodulehelt

Miks geopeitust mängida?

Minu jaoks:

  1. Põhjus värskes õhus ja looduses liikuda. 
    1. Saab kontoritöö kõrvale kehalist koormust. 
    2. Võib otsida geopeituse aardeid joostes, rattaga sõites. 
  2. Avastada uusi ja ägedaid kohti, kus varem käinud ei ole. Aarded on üldjuhul peidetud looduskaunitesse kohtadesse.
Geopeituse mobiilirakendus teatab esmakordsel käivitamisel, et Geopeituse mängimine võib olla ohtlik. Sama ohtlik kui mistahes tegevused väljapool kaitsvaid koduseinu ;) Võtan teadliku riski.

Mida on vaja geopeituse mängimiseks?

  1. Nutitelefoni, millel on sissehitatud GPS või eraldiseisvat käsiGPS seadet.
  2. Hea, kui on Geocaching mobiilirakendus telefonis. Lihtsustab aarete otsimist/leidmist. Piisab ka Google Mapsi rakendusest telefonis. 
  3. Geocaching.com kasutajakontot, mille abil saab otsida lähedalasuvaid aardeid. 

Esimese 20 aarde kogemus

Kuna olen alles värske geopeituse mängija, siis teistele algajatele esmane emotsioon ja tähelepanekud. 

Geopeitus on sõltuvust tekitav.

Alguses sai plaani võetud geocaching.com lehelt vaadatud kodulähedaste aarete otsimine. Läksime joostes aardeid otsima, sest päris mitmed aarded asusid tavapäraste jooksuradade läheduses. Täiesti teine maailm, milles tavapäraselt metsaradadel joostes polnud aimugi. 

Geopeitust mängides on oluline, et kõrvalised isikud ("mugud") ei saaks teada, kus aarded asuvad. Seega tuleb vältida "mugude" pealesattumist aarete otsimisel. Esimeste aarete otsimiseks valisime vihmase ilma, et oleks jooksuradade läheduses vähem "mugusid" ja saaks rahulikumalt tegutseda. 

Kuna meil spets käsiGPS'i ei olnud ja proovisime läbi ajada tavalise mobiiltelefoniga, siis vihmasadu on muidugi pisut takistav element. Telefon ei tohiks ju eriti märjaks saada ja puutetundlik ekraan ei tööta väga hästi kui vihmapiisad on ekraanil.

Telefoni laadisin Geocaching Lite rakenduse, mis kuvab telefoni ekraanil lähedal asuvad aarded ning tõmbab sirgjoone sinu asukoha ja aarde vahele. Näitab mitu meetrit on linnulennul aardeni. Kuna telefoni sisseehitatud GPS ei ole vist kõige täpsem, siis 0 meetrini jõudes juhtus tihti seda justkui enda asukoht hüppas ringi mitme meetri raadiuses. Ei olnud hästi aru saada, kui kaugel ikkagi peidetud aardest oled. Seega tuligi telefon taskusse ära panna ja hakata tähelepanelikult loodust vaatlema, looduses geoaaret leida. 

Aarete leidmine ei lähe alati kõige lihtsamalt. Meil jäid mitmedki aarded leidmata. Vaatad kõigepealt 5 meetri raadiuses justkui kõikvõimalikud aarde peidukohad läbi. Ei midagi. Suurendad raadiust 10m peale, siis 20m peale. Ikka ei midagi. Teed jälle raadiuse väiksemaks ja alustad otsast. Lõpuks lahkud ikkagi ilma aaret leidmata ning hinges on tahtmine tagasi tulla, et siiski kuskilt see aare lõpuks üles leida. 

Üldjuhul vist ongi nii, et telefoni GPS juhatab enamvähem aarde lähedusse ning seejärel tuleb juba ise maastikult korrapäratusi leida. Kui ikka mõni kivi on kuidagi "ebaloogiliselt", siis võib kahtlustada, et keegi on seda kivi liigutanud ja seal all võib midagi olla. 

Iga aardeleiuga hakkab tulema kogemust ja silm hakkab muutuma teravamaks võimalike peidukohtade suhtes. 

Aardeid on eri suurustes ja kui alguses ei tea, milline üldse aare võib välja näha, siis on päris keeruline. Me pole just veel palju aardeid leidnud, kuid siiski vägagi erinevates konteinerites on neid välja tulnud juba küll.

Hetkel veel on hasart sees, et minna ja järjest enam aardeid proovida üles leida. Geocaching.com lehel on näha, kuidas inimesed on oma kasutajakonto all loginud sadu ja tuhandeid aardeid. Eesti, Soome, Rootsi, Taani on paksult aardeid täis. 

kolmapäev, 11. juuni 2014

Sena SMH5 intercom ülevaade

Korduvalt on tänaval juurde astutud ja küsitud, kuidas kiivri küljes olev Sena SMH5 intercom toimib? Et kas töötab hästi ja kas tasub osta? Jah, tasub osta. Sõltub sellest, mille jaoks soovid intercom seadet kasutada, kuid hind ja kvaliteet tundub väga hästi paigas olevat.
Sena SMH5 intercom seade


Miks mul kiivri intercomi vaja oli? 

 - koduhoovi saamiseks pean igapäevaselt väravale helistama. Mootorrattaga sõites oleks tüütu hakata telefoni taskust välja võtma ja värava numbri valima. Oluliselt mugavam on kõne algatada sõidu ajal kiivri küljes oleva intercom seadme vahendusel ilma kindaid käest võtmata.
 - tore oleks, kui telefoni navi tarkvara ütleks kiivri sisse, kui on õige hetk peateelt maha keerata.
 - tore oleks, kui motomatkal saaks teiste ratturitega suhelda.
 - tore oleks, kui lühivalikuga saaks koju helistada, et öelda millal saabud.
Sena SMH5 kiivrisse paigaldatav komplekt

Mida Sena SMH5 väga hästi teeb?

 - Väga mugav on Jog Dial'i ehk suure pööratava nupu kasutamine. Nupp on niivõrd suur, et sellele motokindaga pihta saamine ja selle vajutamine on väga mugav ja lihtne. Nuppu ei pea otsima, ta on kergelt leitav ja tabatav.
 - - Ühekordne nupuvajutus loob ühenduse teise Sena intercom seadmega.
 - - Ühekordne nupuvajutus võtab vastu telefonikõne.
 - - Pikk nupuvajutus käivitab muusikapleieri jne.
 - Telefonikõnede helikvaliteet on hea. Teist osapoolt kuuleb telefonikõne ajal hästi. Väidetavalt teised kuulevad ka minu juttu väga hästi.
 - Intercomi kõnede kvaliteet on hea. Linnakiirustel väga hea. Maanteekiirustel hea. 150-160 km/h sõites peab kiivri tuuleklaasi taha tuule eest peitu tooma, et paremini kuulda. Samas jutust on siiski aru saada, aga mitte väga hästi. Tuulemüra on omajagu vali. Sõltub ka sellest, kui hea on kiivri mürasummutus.

Milles Sena SMH5 soovida jätab ehk ei ole kõige parem?

 - Muusika kuuldamise funktsionaalsus on kaheldava väärtusega maantee kiirustel. Kõlab nagu kriiskavat köögiraadiot kuulaks. Bass puudub täielikult. Kuulda vaid kõrgemaid helisid. Audioraamatute/podcastide kuulamine on enamvähem. Jutust on ilusasti aru saada.
 - Sena SMH5 spetsifikatsiooni kohaselt on leviulatus teise seadmega suhtlemiseks avatud maastikul/teel kuni 400 meetrit. Reaalsuses pigem vist natukene vähem. Kui teine rattur on silma järgi 2-300 meetri kaugusel, siis hakkab kõne hakkima.

Probleemsed on olukorrad, kus
 - teine rattur jääb rekka taha peitu. Kõne katkeb. Kui vahe teise ratturiga on 2 rekkat, siis Sena seadmed ei ole võimelised enam üksteisega ühendust looma.
 - teine rattur jääb linnas ringteele maha ning mõne saja meetri pärast on levi kadunud ning ei saa teisele ratturile öelda, mitmes mahasõit tuleb järgmiselt ringristmikult võtta. Suhtlemine on võimalik teise seadmega vaid siis kui suhteliselt lähestiku sõita. Autosid ei tohi kahe mootorratta vahele jätta rohkem kui 3-4.
 - VOX ehk Voice Activaton ei toimi väga hästi kõnedele vastamisel. Reaalsuses on kiivri müra siiski niivõrd suur maanteekiirustel, et VOX arvab siseneva telefonikõne puhul, et kiivri tuulemüra ongi Voice Activation ning võtab automaatselt kõne vastu. VOX on võimalik seadme menüüst välja lülitada.
 - Spetsifikatsiooni kohaselt on Sena SMH5'l kasutusel Advanced Noise Control ja Wind Noise Reducton tehnoloogiad. Teise kiivri tuulevihin on siiski kõne taustal kuulda ehk seda ta täielikult ei suuda eemaldada.


Mille jaoks on Sena SMH5 hea ja mille jaoks võib ta südamerahuga osta?

 - "Seljakotiga" reisimiseks ehk kui on soov rääkida kaasreisijaga kes istub samal rattal seljataga.
 - Telefoniga rääkimiseks.
 - Telefoni või GPS navi hääljuhiste kuulamiseks.

Anomaaliad ja pisiasjad mis on natukene häirima jäänud:

 - Android telefoniga Sygic navi tarkvara kasutades ei jõua hääljuhised alati korralikult kohale. Kui navi tarkvara tahab öelda üle bluetoothi, et "Võta ringteelt teine mahasõit", siis Sena vahendusel jõuab kiivrisse " ... mahasõit". Lause algusest jäävad aegajalt sõnad puudu.
 - Kui telefon on 12V laadijaga ühendatud ning samuti Sena SMH5'ga üheduses üle bluetoothi, siis aegajalt juhtub, et kui mootorrattal süüde välja keerata ning uuesti süüde sisse, siis justkui telefon kaotab Sena SMH5'ga ühenduse. Juhtub seda tihti tanklates isegi siis kui kiivriga telefonist mitte eemale minnes. Tanklast ära sõites ei jõua enam navi juhised telefonist Senasse. Sena peal vajutada ühe korra punast nuppu, mille tulemusena alustab Sena uuesti viimati paaritatud seadme otsimist. Aitab ka Sena seadme sisse/välja lülitamine.
 - Kiivri ja Sena SMH5 seadmega telefonist eemale jalutades ning hiljem lähedusse tagasi saabudes on telefon ning Sena vahepeal bluetooth ühenduse ära kaotanud ning alati nad üksteist uuesti ei leia. Aitab punase nupu vajutamine, et Sena alustaks uuesti Bluetooth ühenduste otsimist ja loomist.
 - Vaikses keskkonnas (toas) kiiver peas, Sena seadme vahendusel muusikat kuulates on taustal kuulda pidevalt õrna pininat. Pinin jääb vait mõni sekund peale seda, kui muusika pausi peale panna. Kui muusikalugu uuesti alustada, tekib taustale ka õrn pinin. Sõidu ajal seda kuulda ei ole, sest tuulemüra kiivris on valjem, kui taustapinin.

Seadme kiivri külge paigaldamine

Paigaldamine läks väga lihtsalt ja sujuvalt. Karbis oli paigaldamiseks kõik vajalik olemas ning väga rahulikult toimetades oli 15-20 minutiga kõik korralikult kiivrisse paigaldatud. Seadme hilisem kiivri küljest eemaldamine on samuti väga lihtne.
Laadimiseks ei ole vajalik seadme kiivri küljest eemaldamine. Laadimine toimub USB <-> microUSB kaabliga. Laadimine võimalik ka seadme kasutamisega samaaegselt. Spetsifikatsiooni kohaselt lubatakse kõneaega kuni 8 tundi. Motomatkal seadet testides oli tulemuseks 1,5 päeva suhtlemist ning seejärel hakkasid kõned üha enam hakkima. Reaalsuses matkal olles peaks seadet igal ööl laadima. Vähese kasutuse korral olen korra nädalas seadet laadinud. Lihtsalt meelerahuks, et seade ootamatult tühjaks ei saaks.

Head lisavõimalused

 - Helitugevus on eraldi reguleeritav erinevatele heliseadmetele. Telefonile üks, GPS'ile teine jne.
 - Seadme tarkvara on USB kaabli vahendusel arvutiga uuendatav. Tarkvara seadmele uuenduste paigaldamiseks on olemas ka Apple arvutitele. Võimalik, et käesolevad anomaaliad saavad leevendust uute tarkvarauuendustega.


Viide: Link tootja kodulehele - Sena SMH5
Viide: Sena SMH5 intercom seade Motodepoos


teisipäev, 3. juuni 2014

Mai alguse motomatk 2014

Vastuseks Raki küsimusele, et kuidas Prantsusmaa elu-olu oli? Ehk on abiks neile, kes plaanivad samuti kaherattarisel Lõuna-Prantsusmaa reisi ette võtta. Mõni sõna ka sel aastal kasutusel olnud värskematest tehnikavidinatest, mida veel eelmisel aastal ei kasutanud, kuid sellel reisil sai kasutusele võetud.


Teekond: Tallinn -> Stockholm -> Kopenhagen -> Lübeck -> Hamburg -> Dortmund -> Aachen -> Luxemburg -> Lyon -> Avignon -> Aix-en-Provence -> Beaumont-de-Ventoux -> Saint-Tropez -> Cannes -> Nice -> Menton -> Monaco -> Grasse -> Chamonix Mt. Blanc -> Switzerland -> Germany -> Poland -> Lihtuania -> Latvia -> Estonia ~6500km

Esimesed 4 päeva ja umbes 2000 km tuli läbida tihedas paduvihmas. Sadas hommikust õhtuni. Sisuliselt Stockholmist Hamburgini sadas. Tallinnast 05. mail 2014 sõitma hakates sadas väljas laia lund. Sooja oli paar plusskraadi. Laevas olime ainsad ratturid. Sõiduvarustus sai vihmas hästi proovile pandud.
Saapad ei pea päev vihma kinni kui hommikust õhtuni sajab. Ööga nahksaapad ei kuiva. Ainus võimalus natukenegi jalgu hommikul kuivana hoida on kilekott saapasse sokiks panna. Paar tundi püsivad jalad vihmas kuivad. 

Miks motomatkata Lõuna-Euroopas mai kuus? 

  1. Putukaid on veel vähe. Visiir püsib kauem puhtana. 
  2. Väljas ei ole veel väga palav. Motovarustuses ei pea niivõrd palju higistama. Linnas saab mugavamalt sõiduriietega ringi jalutada. 
  3. Öösel ei ole palav. Saab mugavamalt telgis magamiskotis magada. Öötemperatuurid sobituvad paremini kokku olemasoleva magamiskoti mugavustemperatuuriga. 
  4. Turismihooaeg pole veel alanud, seega
    1. Majutuse hinnad on soodsamad
    2. Lihtsam on leida vaba tuba või kämpingu kohta
    3. Teedel on vähem matka vagunelamuid ja järelveetavaid 80 km/h liikuvaid suvekodusid. 
    4. Linnades on vähem turiste. Mahub paremini parkima, jalgsi liikuma, vaatamisväärsusi vaatama. Järjekorrad piletikassades on lühemad. 
  5. Eestlase jaoks Euroopa +20'C on juba keskpärane suvekuumus ning sellega saab olemasolevat Eesti üürikest suvesoojust pikendada. 
  6. Suvel tahavad kõik Eestis puhata. Tööjuures hea öelda, et lähed enne teisi ja enne suve puhkama, et teised osakonnas saaksid kõige magusamal ja soojemal Eesti suvel puhata. Win-win. 

Miks mootorrattaga Lõuna-Euroopas matkata?

  1. Linnade ümbruses on tohutud kilomeetreid pikad ummikud. Üritades linnast mööda sõita, kuid ümbersõidu kohalik 2x laiem ja pikem "Järvevana tee" on hommikuti kella 7-9 paiku täiesti umbes. Sama kordub kella 16-18 vahel. Autoga oleks lõputult ummikus ja mööda ei pääseks. Mootorratas võimaldab "lane-splittingut" teha ja vaikselt ummikutest läbi/mööda veereda. 
  2. Mägistel ja kurvilistel teedel oleks väga raske sõiduautoga 50-70km/h tunnis sõitvatest (turistide) autodest mööduda. Mootorratas annab mõninga eelise lubatud sõidukiiruste piirimail sõitmiseks. Möödumised on alati kiiremad, sujuvamad, ohutumad. 
  3. Prantsuse Alpid on puhas nauding sõitmiseks (isegi kohvritega). 
  4. Laevadele, praamidele lastakse mootorratad kõige esimesena peale ja maha. Mootorrattad suunatakse VIP rajale. 
  5. Linnades ei ole parkimiskohti lihtne leida. Tänavatel on kõik autode parkimiskohad paksult autosid täis. Mootorratta peale mõningast otsimist ikka kuskile ära mahutab. Jäi mulje, et mootorratastele on tasuta parkimine, sest kellegile parkimisraha tänaval maksta ei õnnestunud ja keegi parkimistrahvi ka ei jätnud kahe ja poole nädala jooksul. 

Kämpingud

Natukene "mütsiga lööma minnes" pidime tõdema, et Saksamaal, Prantsusmaal ei õnnestunud üldse nii lihsalt kämpingute leidmine, kui Norras aasta varem. Kohati olime päris hädas, et soodsat öömaja leida. Üks probleem oli see, et teede ääres ei olnud ootuspäraselt tihedalt viiteid/silte kämpingutele. Sõltub muidugi piirkonnast. Juhtus korduvalt, et kui päeval nägid tervet hulka kämpingute silte ning õhtuks mõnisada km eemal olles ei suutnud enam ühegi leida. Päris mitu korda pidime Navi tarkvara poole pöörduma, et ta meile POI'de seast läbima kämpingu välja otsiks, sest tunde ei näinud ühtegi teemakohast viita teeääres. Enamikel juhtudel tuligi Navi juhiste järgi 40-50km sõita, et kämping üles leida. 

Telkimise maksumus oli läbivalt 15-20 eurot öö eest 1 telgile ja kahele inimesele. Osades kohtades oli sooja dužživett juurde osta. 4 minutit sooja vett 1 euro vms. Piisas täiesti. Võrdluseks tanklas WC's käimine olid valdavalt kõikjalt 70 eurosenti. 

Suur üllatus oli kämpingute sulgemise kellaaeg. Kämpingud suletakse valdavalt õhtul kell 18-19 ja peale seda enam uusi tulijaid sisse ei lasta. Väravad/tõkkepuud kinni. Receptionis tuled kustu. Omavolilisi territooriumil registreerimata ööbijaid ähvardatakse trahvida. Kämpingus ööbimiseks varu sularaha ja ole valmis, et receptionis olev töötaja ei pruugi inglise keelt rääkida.
Kämpingu Receptioni lahtioleku ajad Saksamaal


Kopenhagenis ei õnnestunud kämpingusse sisse saada, sest kämping oli kell 8 õhtul suletud. Olime sunnitud kohaliku äärelinna muruplatsile pimedas telgi üles panema. Hommikul äratus päikesetõusuga. Keegi midagi ütlema ei tulnud.
Õhtul pimedas sai telk püstitaud ning alles hommikul päikeseõtusu ajal nägi paremini, kus ööbitud sai


Kaardimaksed

Üks suurimaid Lõuna-Euroopa üllatajaid oli kaardimaksed. Õigemini nende mitte toimimine. Kaasas olid kolme erineva panga pangakaardid SEB (Visa), Swedbank (Maestro), LHV (MasterCard). Kõigi nendega oli probleeme. Maksed lihtsalt ei lähe läbi. 

Teine asi, mida peab arvestama on see, et kaupmehed on seadnud piirangud kaardimaksete miinimumsummale. Saksamaa tanklates 5.-, alla mille tuleb sulas tasuda ning kaupmehed olid limiite pannud kuni 15 euroni, alla mille nad pangakaardiga üldse tegelema ei hakkagi. Alati eelistatakse sularaha kasutada. 

Korduvalt olime olukorras, kus pidime kaardimakse võimaluse puudumise või mittetoimimise tulemusena viimaseid eurosente kokku lugema, sest sularaha kulus oodatus rohkem. Eeldasin, et 2014 aastal kaardimaksetega niivõrd suuri probleeme enam ei esine.

Tasulised teed

Tasulistele teedele sattudes varu samuti sularaha. SEB kaardiga teemaksu tasumisel oli küll vaid korra probleeme, kuid Swedbanki kaart oli seekord ebastabiilsem ning korduvalt tuli taskutest sente otsida, et teemaks tasuda. Teemaksu tasumisel automaat PIN koodi ei küsi. Piisab vaid korra kaardi sisestamisest. Mootorratastele on üldjuhul autodest erinev "pääsla/sõidurida". Alguses sai korduvalt autodega samasse ritta võetud ning sellega kohalikele segadust tekitatud. Kiirelt aeti autode reast minema ja viidati eraldi "ebastandartsete" sõidukite rajale.

Tasulistel kiirteedel tanklad vähemalt korra 100km jooksul. Keskmiselt justkui 50-70km vahemaa tagant. 

Internet ja Wi-Fi

Ei ole veel Euroopas inimõigus. Shelli ja Totali tanklates õnnestus aeg-ajalt tasuta Wi-Fi't kohata. Teeääres olid sel juhul tankla sildi kõrval ka @ märgiga WiFi sildid. Tasub vaadata McDonaldsi kiirtoidu restoranide juurde. Paar korda õnnestus McDonaldsis internetti ühenduda. Nii tanklate kui McDonaldsi puhul ei ole see reegel, et igas tanklas või restoranis on tasuta nett olemas. Osades isegi kui ühendus justkui oleks, siis andmed ei liigu üldse. Paranoilised teevad muidugi esimese asjana avalikus Wi-Fi võrgus VPN'i koduvõrku, kuid ka see alati ei õnnestunud. 

Kuna meie eelistus oli eelkõige telgiga kämpingutes ööbida, siis Wi-Fi võimalust pakuti vahel sealgi. Levis Receptioni majas ning oli tasuline. 1 tund maksis keskmiselt 4 eurot. 2 tundi 5 eurot, hommikuni 8 eurot vms. Tundus liialt kallis ning ei ostnud kunagi. Ühes kämpingus anti tasuta WiFi paroolid, sest külastajaid oli vähe ja hooaeg polnud alanud. Complimentary. 

Hotellides tõenäoliselt olukord parem. Tihtilugu Wi-Fi hotellitoa hinnas. 

3G andmeside pre-paid ettemaksu kaarte tanklates väga ei kohanud, kuigi alati otsisin. Eesmärk oli leida kohaliku mobiilioperaatori netikaart ning seda ajutiselt kasutada. Prantsusmaal isegi mingid kaardid olid, aga nende ettemaks oli 15 eurot ja tundus päris suur summa. Kasutusjuhend paistis ka ainult kohalikus keeles olema. Ei hakanud eksperimenteerima. Mobiililevi oli kõikjal olemas. Vähem asustatud kohtades näitas telefoni GPRS/EDGE kirja 3G asemel. 

Toit

Toit on maitse asi. Soodsamad päevapakkumised tänaval 6.50-8 eur ning koosnevad saiast ja 0,33 karastusjoogist.
Tüüpiline päevapakkumine 8 EUR


Uhkemad päevapraed/pastad 12-15 eur. Säästukam matkaja teeb peatuse toidupoe juures, laob pool kohvrit mitte kiiresti riknevaid toiduaineid täis ja saab päevaprae hinna eest nii lõuna, õhtu ja hommikusöögi kämpingus ise valmistada. Omad noad-kahvlid ja toidunõud alati kaasas. Poe hinnad võrdväärsed Eesti omadele.
Toiduained, mis kohvris kiirelt ei rikne.


Varustusest võrreldes eelmise aasta motomatkaga Nordkappi.

Sel aastal sai investeeritud intercom seadmetesse. Raki ülevaatest ajendatuna sai valik Sena SMH-5 Dual Packi kasuks tehtud. Teisel või kolmandal sõidupäeval paduvihmas suri üks Sena seadmetest. Aku sai tühjaks ja Sena seade õhtul laadima enam ei hakanud. Sai teda kuivatatud, poputatud ja palvetatud. Laadima ikka ei hakanud. Saksamaalt tuli uus Sena seade osta. Mitmed kohalikud polnud Sena brändist midagi kuulnud. Teati vaid Cardot ja Midlandi. Sena edasimüüja leidmine võttis pool päeva. FC-Moto Aachenis aitas hädast välja.
Sena SMH-5 intercom seade

Sena SMH-5'st

Kuuldavus on suurepärane lubatud sõidukiirustel ~100km/h. 140-150 km/h sõites peab juba tähelepanelikum olema, et aru saada, mida teine pool teisel rattal räägib. Mida vaiksem kiiver ja mida vähem tuulemüra kiivrisse jõuab, seda mugavam rääkida/kuulda. Chin curtain kiivril tõenäoliselt aitab kaasa, et vähem tuulemüra mikrofonini jõuaks. Kasutasin kõrvus vahtkummist kõrvatroppe ning kuuldavus nendega samuti suurepärane. 

Kiivris olev Sena SMH-5 oli ühenduses Android telefoni Sygic GPS'iga üle bluetooth ühenduse. Ei tea kas tegemist on Androidi või Navi tarkvara või Sena probleemiga või halva kokkusattumusega, aga Navi teated ei jõudnud alati Senasse täielikult kohale. Kui navi tahaks justkui öelda "100 meetri pärast paremale" siis kiivrisse jõuab " ... ärast paremale" ehk voice prompti algus kaob kuhugi ära. Telefon ei suuda üle bluetooti tervet fraasi kohe algusest Senale edastada või siis Sena seda fraasi kohe vastu võtta ja esitada. Tihti juhtus seda, et Navi tahab öelda "Võta ringteelt teine mahasõit" ning kiivrisse jõuab " ... mahasõit". Pidevalt tekib küsimus, et mitmes mahasõit ning pilk tuleb GPS seadmele suunata või hoolikamalt märke jälgida.
Sygic navi tarkvara Android telefoni ekraanil

Leviulatus

Sena SMH-5 toimib tõenäoliselt hästi kui "seljakotiga" reisida. Kahe rattaga nagu me sõitsime jättis natukene seadme töövõime soovida. Õigemini toimis nii nagu spec. ette nägi. Leviulatus paarsada meetrit, mis tähendas seda, et kohe kui teise ratturi silmist kaotasid oli ka side kadunud. Seega rääkida sai sisuliselt vaid siis kui oli teise ratturiga 100-200 meetrit otsenähtavust. Tihti juhtus seda, et mitmerealisel teel rekkade vahel möödasõite tehes kaotasid kaassõitja silmist, sest ta jäi kuskile autode vahele "karpi kinni" ning küsida ka ei saanud, et kuhu ta jäi ja kas kõik on OK, sest otsenähtavust polnud ja levi samuti enam mitte. 

Või teine probleemne igapäevane situatsioon, mida hoolikusega saab ravida oli see, et kui linnas on palju ringteid ning üks ratast saab üle ringitee ja teine jääb ootama pealesõitu ehk jääb maha ning tahaks maha jäänud rattale öelda, et kui järgmisele ringile jõuad, siis võta kolmas mahasõit, siis tihti Sena leviulatusest enam ei piisanud ning pidi peale ringtee mahasõitu kaasõitjat tee ääres ootama jääma. Parem leviulatus oleks antud situatsioonis mugavam olnud.

Sena aku kestvus


Sena akust jätkus päevaks. Teadlikult väga palju ei lobisenud, et aku õhtuni kestaks. Päeval ei olnud laadimisvõimalust ning õhtul ratastel majutust otsides oli väga mugav arutada erinevaid võimalusi majutuskoha leidmiseks. Seega ei tahtnud akut enne õhtut päris tühjaks rääkida. Korra sai katsetatud aku kestvust ning teise päeva lõunast hakkas suht tihti kõne "hakkima". Ööseks sai Sena laadima pandud läbi USB kaabli ning hommikuks oli laetud. Sena võimaldab ka sõidu/rääkimise ajal laadimist, kuid antud reisil ei olnud see tehniliselt võimalik. Polnud vaba 12V pesa rattal. Olemasolevat kasutas Android telefoni GPS. 

GPS Navi telefonis

Vidin, ilma milleta läksin julgelt matkale, sest möödunud aasta Nordkapi reisil Navi vajadust ei tunnetanud. Sai ilusasti paberkaardi ja liiklusmärkide järgi sõidetud ilma suuremate esimusteta. 
Kopenhageni ümbrus oli esimest korda selline, kus massiivsed "Järvevana teed" hakkasid pead segadusse ajama, sest õnnestus tihedas vihmas ja autodevoos õigest mahasõidust mööda sõita. Järgmine võimalus tagasi pööramiseks mitmekümne km pärast. Saksamaal hakkas sarnaseid ja veelgi suuremaid segadust tekitavaid peale-maha-ja-ümbersõite teele jääma järjest enam. Keerutad mitmetasandilistel teedel ja märkidest ikka hästi aru ei saa, millise maha või pealesõidu kohta nad parasjagu käivad. 

Teel olles ostsin tagavaraks kaasa võetud vanasse Android telefoni Sygic nimelise GPS Navi tarkvara ning ühendasin telefoni bluetoothi vahendusel Sena kiivri intercomiga. Enamvähem toimiv lahendus. 

Telefonihoidik rattal oli hädapärane ning 12V sigaretisüütajast ei piisanud alati sõidu ajal telefoni laadimiseks kui Navi tarkvara töötas. Telefon teatas korduvalt, et ta tühjeneb kiiremini kui uut energiat peale suudab laadida. Korraliku telefonihoidja puudumisel oli probleemiks telefoni nägemine paagikoti tagant, niiskus telefonihoidjas ning telefoni ja laadimiskaabli paigaldamine hoidjasse ja sealt eemaldamine iga kord kui peatus sai tehtud. Ei julenud telefoni ratta peale jätta, kui ise rattast eemal. Vargaid peljates. 

Kuumema ilmaga, ehk kui päike keset päeva sõidu ajal rattale paistis siis sai telefon korduvalt päikesepiste, mille tulemusena ta end korduvalt välja lülitas. Telefoni hoidikust välja võttes oli telefon tulikuum. Vähe õhku hoidikus ja otsene päikesevalgus tegid liiga. 

Mingil põhjusel esines veel anomaalia, kus rattal süüde välja keerates (näiteks tankima minnes) ning hiljem süüde uuesti sisse keerates ja tsikkel käivitades, kaotas Navi tarkvara/telefon ühenduse kiivri Sena intercomiga. Telefoni bluetooth näitas seadetes justkui Telefon ja Sena oleks ühendatud, kuid heli läbi ei tulnud. Aitas Sena seadme välja lülitamine ja uuesti sisse lülitamine. Tihtilugu märkasin seda häälkäskluste mitte toimimist alles peale tankimist uuesti teele asudes, kui GPS juba väga pikka aega vait oli olnud. 

See on tõenäoliselt osaliselt halva hoidiku ja läikiva ekraaniga telefoni probleem, aga mootorrattal sõites päikesepaistes ei ole võimalik suurt midagi telefoni ekraanilt näha, sest päike on niivõrd ere. Pidevalt tuli sõidu ajal kindaga päikest varjata, et midagigi telefoni ekraanilt näha. 

Ohutus ennekõike kuid mahutundliku ekraaniga nutitelefonid ei tööta motokindaga katsudes. Tähendas see seda, et kui tahtsid navi tarkvaras teekonda muuta või POI'sid otsida/vaadata, siis selleks tuli alati tee ääres seisma jääda, kindad käest võtta ning hakata Navi tarkvara uurima ning sihtkohti sisestama/otsima.

Paberkaardid

Kohapeal ehk maakonna piires ringi sõitmiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks kasutasin kohalike paberkaarte. Saab küsida kämpingu/hotelli receptionist. Hea meelega näitavad ja joonistavad ise kaardile kohe juurde kuhu tasuks minna ja mida vaadata. Antud soovitused olid vägagi adekvaatsed. Vildikad kaasa, et ise kaarti illustreerida, sest sõidu ajal on oluliselt mugavam, kui olulised kohad kaardil on neoon vildikaga ära märgitud. Silm hakkab paremini peale.
Paberkaart ja kompass. Neid saab usaldada. 


Ketiõli

Vett, leiba ja ketiõli läheb motomatkal kõvasti. Igas tanklas vaatasin, kas ja millist valikut pakutakse. Väga ei pakutud suurt midagi nagu Norraski käies. Kui tanklast küsisin, et kas ja kust võiks mootorratta ketiõli leida, siis soovitati korduvalt linnas olevate motopoodide poole pöörduda ja sealt otsida. WD-40 oli samas igast tanklast saada. Järgmine kord võtan kodust suurema varu kaasa. On muretum ja ei pea kohe hakkama pead vaevama ketiõli otsimisega.
Paak kütust ja ketiõlitus iga 400km järel


Kiivrilukk

Uus vidin, mille soetasin reisilt. Märkasin, et mitte ükski kohalik ei jäta kiivrit linnas rattale lenksu külge. Mitte ühegi ratta peal ei olnud mitte kuskil mitte ühtegi kiivrit. Kas ei ole kombeks või neid varastatakse palju, sest pole lihtsamat kui lenksu pealt korralik kiiver kaenlasse haarata ja mööda tänavat edasi jalutada. Selleks, et mitte mööda linna või vaatamisväärsusi kiiver kaenlas ringi jalutada sai ostetud keskpärane kiivri (jalgratta) lukk, millega kiiver mootorratta külge lukustada. Paljud kohalikud käisid kiiver käeotsas linnas ringi. 

Poola ummikud

Poola ja Baltikum jäid sellel reisil transiitmaadeks, kust sai kahe päevaga läbi sõidetud. Kuuldused Poola rekkaummikutest vastasid tõele. "Kaherealine Pärnu mnt" oli suvel remonti pandud ja sajad ning tuhanded rekkad olid suunatud läbi Keila ja Saku, kust nad ei tahtnud üldse läbi mahtuda. Kilomeetreid peamiselt rekkadest koosnevaid lõputuid seisvaid ummikuid. Teed ei ole ka niivõrd laiad, et kahe rekka vahelt läbi mahtuda. Ühe lane-splittingu mõõtsin odomeetri pealt ära. Tuli 2km seisvatest autodest möödasõitu ühes sõidusuunas.


Poola, Leedu ja Läti rekkameeste viisakus

Poolas hakkasime kohtama ka ülimat viisakust autojuhtide poolt ratturite ja tõenäoliselt ka autode vastu. Nii kui nähti peeglist, et rattur on tagantpoolt tulemas, tõmmati kahele poole teeäärde ning tekitati vabatahtlikult nö. kolmas sõidurada keset teed. Mootorrattaga oli sealt väga mugav vahelt läbi sõita. Kohati oli isegi natukene piinlik/ebameeldiv, sest nii kui mõnele autole hakkasid selja tagant järele jõudma ning mõtlesid, et võtad kohaliku auto "jäneseks" ette, siis nad justkui väga püüdlikult sõitsid peaaegu kraavi, et sulle tee peal ruumi teha.

Kütusehinnad 2014 mais

Saksamaa

JET, 1,589 EUR/l
TRA, 1,614 EUR/l
Aral, 1,619 EUR/l
Autogrill, 1,668 EUR/l
Shell 1,709 EUR/l

Prantsusmaa

Total, 1,61 EUR/l
Shell 1,614 EUR/l

Šhveits

Socar, 1,790 EUR/l

Pildigalerii mai alguse motomatkast


kolmapäev, 2. aprill 2014

Vibram FiveFingers Bikila LS

Taust

Paaril viimasel aastal olen uurinud võimalusi üleminekuks toestusega jooksujalanõudelt "barefoot running" maailma. Puusavalu Asics Gel Kayanodega üle kanna jooksmisel viis Christopher McDougalli "Born to run" / "Jooksjana sündinud" raamatuni. Sealt lõpututesse foorumitesse ja YouTube kanalitesse ning Kristjan Porti jooksuloengutesse.

Link: Vaata järgi Kristjan Pordi inspireerivat loengut: Jooksmise mõju kehale

Teooria lühidalt selles, et miljonite aastate jooksul on inimene loodud jooksma ja liikuma paljajalu ning viimase vähem kui 100 aasta jooksul loodud spordijalatsite tööstus, mitte ei leevenda tervisesportlaste jalavaegusi vaid pigem tekitab neid. Kõiksugu toestused ja tugevdused jalatsis teevad jooksmise esmapilgul lihtsamaks, kuid pikemas perspektiivis nõrgestavad looduse poolt antut.

Asics Gel Kayano asemele sai võetud GT-2000. GT-2000 kõrvale sai leitud Nike Free. Kaks aastat tagasi sai kirjutatud Vibrami tehasesse ja suurusi uuritud. Aasta hiljem sai kohaliku maaletoojaga ühendust võetud. 2014 märtsiks olid EUR 49 number Vibram FiveFinger Bikila LS Eestis olemas. Ainus mudel, mida Vibram nii suure tallaga toodab. Mõeldud laiema jala ja kõrgema jalavõlviga kasutajatele.
Vibram FiveFingers Bikila LS


Kogemus

Esimene kogemus oli üllatavalt hea. Tänaseks ligi 5 tundi joostud ja tunne endiselt ülihea. Soovitus traditsioonilise toestusega jalanõu pealt Vibrami peale üle minnes on alustada väga vaikselt. Hetkel veel tagasilooke ei ole peale selle, et siiski sääred on tavapärasest natukene "kangemad/valusamad". 
Kujutasin ette, et tald on kõvem/õhem kuid tegelikult osutus küllalt pehmeks ning päkaga maad puudutades ei ole mingit ebamugavustunnet ega vähimatki põrutust. 
Samm muutus automaatselt lühemaks (rohkem keha alla), mida näiteks Nike Free'ga ei suutnud nii hästi saavutada. Positiivne. 
Pinnas on olnud 70/30 asfalt/metsaalune ning käbid/kivid/oksad ei ole probleeme tekitanud. Väiksemad kivid tahavad varvaste vahele minna, kuid sama probleem oli ka Nike Free'dega, kus kivid jäid talla mustri vahele. 

Parim jooksukogemus seni. 

Jalgasobivus

Kui esmakordselt FiveFingerseid jalga proovida, siis jäi tunne justkui väikese varba "tasku" oleks liialt suur. Nüüd on nad kuidagi jala järgi läinud selliselt nagu kinda tõmbaks kätte ning miski vähimalgi määral ei häiri (tasasel maal joostes). 
Pikemast ja järsemast mäest alla joostes tekib tunne, mis on sarnane, kui kindaid kätte sikutada ning sõrmevahedest "hakkab sikutama". FiveFingersitega samaväärne tunne varvaste vahel. Askaltil mäest alla joostes siiski jalg tahab jalatsis natukene edasi libiseda, mis tekitab varvaste vahel õrna "sikutamise" tunnet. 

Sokid

Jalatsitega koos sai võetud kaks paari injinji jooksusokke. Õhemad ja paksemad. 
paksemateks injinji TRAIL 2.0 mid-weight. Viimased on üllatuslikult mõnusad. Kui esimesed RUN 2.0 lightweight on justkui nagu õhukesed jooksusokid ikka siis TRAIL 2.0 on spetsiaalselt paksemad maastikujooksu jaoks loodud. Tunne on nagu jookseks pehmete villaste sokkidega, millel on õhukene kummitald all. Jällegi väga mõnus ja positiivne kogemus.

kolmapäev, 9. oktoober 2013

Lenovo X230 Ubuntu 13.10 Ericssoni 3G modem

Pealkirjas mainitud kooslus on midagi sellist mis kohe kuidagi ei tahtnud "out-of-box" toimida. Mõtetult palju tunde ja õhtuid kulutasin selle tööle saamiseks. Googeldasin ja lugesin tonnide viisi linuxi foorumeid. Sama probleem peaks ka Lenovo X1 Carboni omanikel olema. Vähemalt paljud foorumid kurdavad mure üle, kuid töötavaid lahendusi just väga palju ei leia. Katsetasin erinevaid ning lõpuks sain alloleva vägagi lihtsa seadistusega modemi tööle. Ehk on kellegile abiks.

Probleem:

Lenovo X230 sülearvuti sisseehitatud Ericssoni 3G andmesidemodem ei loo mobiilse andmeside ühendust. Proovib ühenduda, kuid ühendust kunagi ei looda.

Taustsüsteem: 

lsb_release -a
Description: Ubuntu Saucy Salamander (development branch)
Release: 13.10
lsusb
Bus 003 Device 002: ID 0bdb:1926 Ericsson Business Mobile Networks BV 

Lahendus:

Luua fail /etc/modprobe.d/cdc_ncm.conf
ja kirjutada sinna sisse
options cdc_ncm prefer_mbim=N
Teha arvutile restart ja proovida seejärel uuesti Connection Manageriga ühendust luua. Imeväel õnnustus ühenduse loomine.