Kuu aega 900 rahaga söönuks

Peale õhtust väsitavat sauna veel korra päevauudistele pilk peale visates jäi muuhulgas ka blog.tr.ee vahendusel silma kodanik Ieska postitus teemal "900 rahaga kuu aega söönuks-projekt".

Kuna just mõned tunnid varem sai lapsevanemaid külastatud ning söögilauataga räägitud koolilaste raskest elus ja västatud küsimustele, et nooo, kuidas sul siis ka koolis läheb? varsti hakkad juba lõpetama? mis sul lõputöö teemaks ka valitud on? jne jne. siis ei saanud see teema mind mitte ükskõikseks jätta.

Seltskonnas oli ka teisi minuvanuste laste vanemaid ning jutu käigus tuli välja, et justkui olekski normaalne, et lapsevanemad toetavad 100% koolilapsi nende ülikooliõpingute vältel.
Teemaks oli arsti elukutse ning arstiks õppimine Tartu Ülikoolis siis see sisuliselt tähendab seda, et 6 ülikooli aasta jooksul on teises linnas koolilapse ülalpidamine kõik lapsevanemate kanda. Kuna arstiteaduskonna õppekoormus olevat niivõrd parajalt suur ning kooli kõrval väga haltuurat ei anna teha, et päris elatist teha, siis polegi muud kui lapsevanematel olukorraga leppida.

Hea kui on vanemad kes need õpingud kinni jõuavad maksta. Aga millegipärast meil informaatikateaduskonnas, kus on samuti vaid päevane õpe ning täiskoormus, eeldatakse et õpilased kõik töötavad (programmeerivad) ja seega omavad juba piisavalt kogemusi ning samuti jõuavad ka kõige selle kõrvalt nominaalse õppekoormuse täita. Õppejõudude suhtumisest on selline mulje jäänud.

Nominaalne õppekoormus on siis see kus õpilane läbib 20 ainepunkti semestris. 1 ainepunkt on 40 tundi tööd. Kokku see tuli umbes kuidagi nii, et 16 õppenädala jooksul peaks õpilane iga päev vähemalt 8 tundi õpingutega tegelema, täitmaks nominaalset õppekoormus nii nagu see on ette nähtud.

Võibolla see tõesti õnnestub helgematel peadel ja võimekamad võivad ka hiliste öötundideni mõnele ettevõttele koodi kirjutada, kuid see on vist rohkem IT õpilaste spetsiifika, et neil on vahetevahel võimalik ka kodust tööd teha. Arstiteaduskonnas on ka teoreetiline võimalus õhtusesse vahetusse haiglasse õeks saada või restorani kelneriks, aga see ei ole siiski minuarust päris hea lahendus oma õpingute finantseerimiseks.

Pidevalt räägitakse, et meil ei tule piisavalt haritud noori IT sektorist ja paljudest õpingute alustajatest suurem osa ei jõua lõpunigi. Üks osa neist mittelõpetajatest on võibolla tõesti laisad ja lohed ning usuvad, et legend elab edasi ja ülikool ja ühikad on need kohad kus päevast päeva pidu pandi. Vanasti ju olevat nii koguaeg olnud.

Teine osa mitte lõpetajatest kipub aga vist see olema, kes küll tahaks õppida ja ka kooli lõpetada, aga see majanduslikult ei ole lihtsalt võimalik. Ilma tööl käimiseta ära ei ela ja töö kõrvalt enam koolis käia ei jõua.
Ettevõtja võib küll rääkida, et ta on huvitatud oma töötajate harimisest ja koolitamisest ning väärtustab õppimist, kuid niipalju kui ma külapealt jutte olen kuulnud, siis need ongi vaid rohkem sellised hüüdlaused mis tegelikusest väga hästi ei taha paika pidada. Selgelt eelistatakse tööle võtmisel neid kes saavad seda teha täistööajaga ja enamasti kaheksast viieni, ehk samal ajal kui on ette nähtud ka koolis loengud.
Oma tutvusringkonnas on neid näiteid palju, kus äraelamise nimel on kooli kõrvalt tööle mindud ning siis mingi aja pärast avastatud, et Oh No, semestri alguses said küll ained deklareeritud ja justkui paberite järgi koolis käidud, aga eksamitele ei jõudnudki, sest vahepeal jäid osad loengud töökohustuste tõttu külastamata ning alati ka harjutustundi ei jõudnud ja nii ta läkski. Eksamile pole ju ka mõtet minna aega raiskama kui pole jõudnud korralikult õppida. Blogisfääris (ma ei tea kas selline sõna on eesti keeles olemas aga minu jaoks tähendab see blogijate ringkonda) kirjutas sellest alles ükspäev Triin kuidas ta ka optimistlikult arvas, et jõuab veel töö kõrvalt koolis käia. See kuidas tal see õnnestus ja kui soosivad tegelikult tööandjad õpingute suhtes on, võib juba tema enda blogist lugeda.

Ühesõnaga nagu ma ieska postitusest aru sain, siis riik arvavat, et 900 krooninga kuus on võimalik täitsa vabalt ära elada ning ta tahaks hirmsasti teada kuidas see reaalselt võimalik on ning kutsub üles inimesi andmaks häid soovitusi kuidas reaalselt see 900 krooninga ellujäämine peaks välja nägema. Kuskil ju peab olema inimene või inimesed, kes on selle kalkulatsiooni teinud, kui suure summaga saab õpilasi teisi oma eluga mitte kõige paremal järjel olevad inimesi aidata ning see summa peab baseeruma mingitel arvutustel kus on tõenäoliselt siis ka toidu osas vähemalt arvesse võetud minimaalne päevane energiakogus mida inimene vajab ning siis toiduained mis kuluvad selle energia omastamiseks jne jne. Huvitav oleks näha millised need arvutused välja näevad.

Ma olen kogu oma ülikooli aastate jooksul küllaltki piinliku täpsusega arvet pidanud kõikide kulutuste kohta mis on selle aja sees aset leidnud kuid siiani ei ole veel päris 900 krooniga vaid söögi peale kulutades hakkama suutnud saada. Riigi poolt toetus riigieelarvelisel õppekohal päevases õppevormis õppivale üliõpilasele on ettenähtud 800 krooni kuus ning seda makstakse ka vaid mingile osale parimatele õpilastele ehk kogu õpilaste arvust vast 15% saab seda riigi poolt määratud toetust, kui niipaljudki.

Ei taha küll jonnida aga siiski peaks "midagi" ette võtma, et koolis käivad lapsed ei peaks niipalju sellepärast muretsema kuidas nad õpingute ajal üldse ellu suudavad jääda. Seda eelkõige majandusliku poole pealt.

Sõna Midagi on sellepärast jutumärkides, et mulle teevad nalja kodanikud kes tihtilugu teevad ettepanekuid minna kuhugi ja teha midagi. Et siis mida ja kuhu?

Viide: ieska oma - 900 rahaga kuu aega söönuks-projekt