Metalne roheline MacBook

Lasen ennast müügimeestel lollitada, aga tundub tore, et üha enam proovivad seni peamiselt plastikust sülearvuteid tootnud kompuutrivamistajad oma rüperaale loodussõbralikematest materjalidest valmis treida.
Täna oli järjekordselt sülearvutitemaailmas natukene tähtis päev. Natukene huvitav on alati kui Apple saladuseloori oma uutelt toodetelt kergitab.
Uued kompuutrid tulid. Mudelinime järgi vanad, aga valmistamise protsessi poolelt ja välimuselt mitte väga palju sarnased oma eelkäijatest. Väikestviisi tehti revolutsiooni.

Tavapärase eriliste erivajadusteta sülearvutikasutajale tehti minuteada esmakordselt sülearvuti alumiinium korpuses. Varem oli see vaid erivajadustega kasutajate privileeg, ehk ainult Apple MacBook Pro sarja võimsad lipulaevad erinesid teistest sülearvutitest oma erilise hõbehalli korpusega. Nad nägid juba omal ajal väga šhikid välja.
Täna tõmmati suuresti välimuse poole pealt joon vahelt ning kaugelt vaadates on uued MacBook ja MacBook Pro omavahel küllaltki sarnased. Asjatundmatum silm satuks vast kiirelt segadusse. Või noh, mis seal üldse vahet on kas kasutada MacBooki või MacBook Prod. Ühed kompuutrid mõlemad. Viimased vaid sisu poolest võimsamad.

Uutes sülearvutites on nii head kui harjumatut. Eks igaühel ole omad eelistused arvutikasutamise suhtes. Kas läikiva klaaskattega valgust peegeldav LCD ekraan on hea või halb? Kas uus ilma nuppudeta klaaspinnaga touchpad on parem kui kunagi varem? Uued asjad vajavad ikka harjumist.

Küll aga rõhuvad trendikate MacBookide tootjad tugevalt trendikate inimeste trendikatele unelmatele. Loodussäästlikusele. Rohelisele eluviisile.
Kui Toyota Prius on jõuliselt end Hollywoodi sisse murdnud, siis Apple’l tarvitseb vaid osavalt oma uute arvutite kampaaniat kommunikeerida ja varsti on kõigil keskkonnateadlikel Priuse omanikel uued üliloodussäästlikud MacBookid kaenlas.
Leian, et see on muljetavaldav, et selliseid julgeid samme ette võetakse ning MacBooki hinnaklassis sellisest materjalist sülearvuteid on hakatud tootma. Plastikut vormi valada oleks vast endiselt kordades odavam, kui ülitäpses robotpingis alumiiniumist sülearvutikorpust välja lõigata.

Ei hakka Apple kõike reklaamjuttu uute sülearvutite kohta ümber kirjutama, kuid nad väidavad end olevat uhked pigem selle üle mida nende arvutites ei ole, kui selle üle mida seal leidub. Seda keskkonnasäästlikuse seisukohalt. Uued MacBookid on hinnatud kõrgeimate autasudega mida hetkel võib keskkonnasõbralikuse eest ühele sülearvutitootjale kaela riputada.

Ülaloleval illustreerival pildil on rõhutatud ekraani katteks loodussõbraliku klaasi kasutamist ning korpusematerjalina taaskasutatavat alumiiniumi.
Kui arvutitootja ütleb, et neil on ekraani katteks Arseenivaba klaas, siis kolmelisele keemiaõpilasele ei ütle see just palju. Mingi ohtlik aine ta oli, aga kui palju seda ainet on ohtlik ja kui palju seda mujal leidub? Ei pane hästi pilti kokku. Vähemalt on hea, et plastist LCD on moodsa ja ligi 30% energiasäästlikuma LED ekraani vastu vahetatud ja ekraani kaitseks on ette pandud mürgivaba klaas. Kasutaja käegakatsutavam kasu on vast see, et aku kestab natukene kauem ja väikene kahju selles, et lisaks arvuti taustapildilt võib ta oma peegeldust arseenivabalt ekraanikatteklaasilt vaadata.
Suurtähtlühendeid juba pilduma hakates on kindlasti head teada, et enam ei leidu uutes MacBookides ega MacBook Prodes trükiplaate, elektroonilisi komponente, mahaanilisi osi ega kaableid mis sisaldaksid BRF’i või PVC’d. Kogu sülearvuti on juppideks võetuna pea täielikult taaskasutatav. Eraldi juppe arvuti koostamiseks on neil seekord vähem kui kunagi varem. Isegi hiirenupp on ära võetud.
Korduvalt on küsitud, et kui palju arvuti tunnis voolu võtab? Seda vist ainuüksi toiteadapteri pealt ei saa välja lugeda? Nüüd vähemalt Apple ütleb selge sõnaga, et nende suur ja võimas MacBook Pro võtab jõudeolekus sisselülitatud 15 tollise ekraaniga 18W tunnis. Pea kolm korda vähem kui 60W elektripirn. Iseenesest pole paha.

Keegi tootedisaini inimene kunagi kuskil üritusel rääkis, et väidetavalt on Apple toodetest internetis leida enim “unboxing” ülevaateid ja arvustusi. Apple tooted on pandud nii kenadesse karpidesse, et nende avamine on juba omaette sündmus. Mis tundub natukene uskumatu, on see, et uute MacBookide karp on endisest niigi väga väikesest käeotsas kantavast karbist pea 41% väiksem. Loomulikult on kogu arvutikarp täielikult taaskasutatav, kuid see on vaid väikese pakendi üks külg. Teisalt on ka arvutitootjal väga hea väga palju väikesemaid karpe ühe korraga lennukisse panna ja seeläbi suurem arv arvuteid müüki saata vähemate transpordikuludega kui siiani. Loomulikult võib selle kohe keerata loodussäästlikuseks, ütlemaks kliendile, et sinu MacBooki poodi toomiseks kulus oluliselt vähem kütust kui mistahes teise sülearvuti transportimiseks ning seetõttu me säästsime loodust. Osta nüüd, see loodussäästlik arvuti.
Loodus on hea. Säästmine on hea. Paljudele meeldib ostmine. Justkui win-win?
Rohkema huvi korral saavad asjaosalised ise täpsemalt nende ägedate kompuutrite kohta lugeda kompuutritootja koduleheküljelt.
Soovitan samuti tootetutvustusvideole pilk peale visata. Mulle see video “müüs”.

ökodriving

Proovisin autoga hästi ökonoomselt sõita. Tallinnast Viljandisse alati täpselt lubatud sõidukiirusega sõites ning kogu teekonna jooksul ainult ühe korra piduripedaali puudutades. Seda siis Tallinn-Tartu maaneteelt Viljandi peale maha keerates. Rohkemaks polnud seekord lihtsalt vajadust.

Mitte kordagi ei pidanud kellestki mööda sõitma. Kuigi sõitsin piinliku täpsusega kiirusepiirangu piiri peal, mööduti minust kui umbes 10-15 km aeglasemalt liiklejast.

Katuse- ja rattaraamiga, universaalkerega, ligi 1400kg kaaluva, 2 liitrise bensiinimootoriga auto kohta 5,8l/100km kohta on vist päris enamvähem tulemus. Katuse- ja rattaraamid maha võtta, siis peaks ehk numbrid veelgi väiksemaks saama.

Kahtlustan, et Tallinn –> Viljandi suunal on tee profiil langev. Kaks korda olen proovinud ja mõlemad korrad olen praktiliselt sama tulemuse saanud. Tallinnast –> Viljandisse on keskmine kütusekulu 0.3liitri võtta väiksem kui vastupidises suunas liikudes. Võimalik, et see on osaliselt seotud ka sellest, et Viljandist Tallinna poole sõites tuleb teha üks kiire kiirendus, pööramaks Tallinn –> Tartu maaneteele teiste liikuvate autode vahele.

Natukene karva lõhkiajamine, aga äärmused ongi huvitavad.

Fiat eco:Drive

How cool is that!? huh!?

Kui ma käin jooksmas, siis ma saan teada kui suurel koormusel mu süda töötab. Hiljem joonistuvad arvutisse peened graafikud ja treeningpäevik. Kui asja väga peeneks ajada, siis ma saan treeninduid koormuse järgi planeerida, jälgida et endale liiga ei teeks ning pidada arvestust sportliku vormi paranemise kohta.

Tegelikult teen ma seda selleks, et olla terve, heas vormis ja omada mingisugustki ülevaadet kuidas mu liikumisharrastused on vastuvõetavad mu mootorile ehk südametegevusele. Poisikeste värk, aga selliste vidinatega treenimine teeb selle protsessi isegi natukene lõbusamaks.

Fiat andis peaaegu sama huvitavad andmed tavakasutajatele uurimiseks. Kui ma mõned aastad tagasi natukene rohkem näpud sõiduauto “ajus” sukerdasin ja Motec’i ECU abil sama info kätte sain auto mootori südametegevusest rajal, siis mu kõrvad hakkasid liikuma Fiati uudise peale.

Fiat eco:Drive programm on hea ajastusega. Nad kutsuvad Fiati väikeautode kasutajaid üles loodussõbralikult liiklema. Üks moodus seda praktilise tegevuse najal läbi viia on autokasutajale puust ette teha ja punaseks värvida tema sõidustiil. Paljud kodanikud räägivad kuidas neil auto hirmus palju kütust võtab. Mõtlemata sellele kui ebaökonoomselt nad autoga sõidavad.
Sellisele kodaniku auto kõrvalistmele sattudes võib vaid pead vangutada ja imestust avaldada selle üle, et nii raske jalaga pole ju mingi ime sellist kütusehulka nii lühikese maa jooksul läbi põletada.

Fiat annab tavakasutaja kätesse võimaluse salvestada sinu enda auto sõidumaneeri igapäevases liikluses ning seda hiljem arvutis analüüsida. Kui sa ise ei saa analüüsimisega hästi hakkama, siis Fiati programm annab sulle juhiseid kuidas oma sõdustiili veelgi ökonoomsemaks saada ning seeläbi kütust ja loodust säästa.

Nii nagu iPodi ja Nike+ kasutajatel on oma kommuun, kus kõik jooksjad saavad üles laadida oma läbitud jooksukilomeetreid ja seda teistega jagada, siis Fiatil on selle programmi raames loodud midagi sarnast. Fiat Ecoville kommuun. Üheskoos proovitakse järjest enam ja enam üha ökonoomsemalt autodega sõita.

Lähen kohe proovin kuidas see värk päriselus toimib.

Viide: Fiat eco:Drive

Vereandurid

Isiklikule rekordile (hemoglobiin 164) jäin seekord natukene alla.

Sportlikust huvist oleks tore, kui iPatsiendi keskkonnas oleks samuti näha minu doonoriks käimise korrad ning isiklikud tulemused hemoglobiini kohta veres. Verekeskus saadab mu vere niikuinii analüüsideks uurimisele, enne kui see mõnele abivajavale patsiendile sisse kallatakse. Võiks ju näha oma vereanalüüsi tulemusi iPatsiendis. Sportlikust huvist.

Mitte, et ma veel väga täpselt teaksin mida nende andmetega peale hakata.
Samas eneseharimise eesmärgil miks mitte iPatsiendi portaalis vereanalüüsi tulemuste kõrval kohe ka ära seletada mida mingi väärtus tähendab ning kuidas seda paremaks saada, kui selleks peaks vajadust olema.

Nõuanded toidulaua mitmekesistamiseks? Rohkemaks värskes õhus liikumiseks? Verest peaks vist saama päris palju välja lugeda inimese toitumus- ja liikumisharjumuste kohta?

Viide: verekeskus.ee
Viide: iPatsient

Säästa enamat kui kütus

Euroopa Naftatööstuste Liidu ja Euroopa Komisjoni algatusel on loodud üks väikene vahva koduleht mis tutvustab triviaalseid põhitõdesid kuidas kütusekulu seisukohalt autoga mõistlikult liigelda. Kõik väga õiged soovitused ja tähelepanekud.

Et neist veelgi paremini aru saada ja mitte ainult oma rahakoti peal tunnetada, võib need samad nõuanded täpselt sama hästi kanda üle jalgrattamaailma. Seal kehtivad täpselt samad seaduspärasused ning kohe päris kiirelt saab oma tagumiku ja jalgade peal tunda kuidas üks või teine sõiduvõte liikumise ökonoomsust mõjutab.

Euroopa naftatööstused ja Euroopa Komisjon tutvustavad teile tõhusaid autojuhtimisvõtteid, mis aitavad kütusekulu vähendada ning soodustavad puhtama ja turvalisema elustiili omandamist.

1. Hooldage oma autot jalgratast hästi ja kontrollige regulaarselt õlitaset, et kett oleks puhas ja õlitatud.

Hästi hooldatud auto jalgratas töötab tõhusamalt ja eraldab vähem süsinikdioksiidi ( CO₂) liigub kergemalt ning vaiksemalt.


2. Kontrollige iga kuu rehvide rõhku. Alarõhuga rehvid võivad kütusekulu energiakulu kuni 4% suurendada*.
   Proovige jalgrattaga pooltühjade kummidega sõita. Kohe saab aru, et see on ikka väga vaevaline ettevõtmine. Autoga ei saa muidu võibolla arugi, peale selle, et lihtsalt kütust kulus natukene rohkem.
   
   
3. Eemaldage pagasiruumist ja tagaistmetelt üleliigsed esemed.
   Mida raskem on auto jalgratas, seda rohkem peab mootor jalgrattur tööd tegema ja seda rohkem kütust energiat kulub.
   Raskema jalgrattaga olevat tõesti tibakene raskem sõita. Rohkem energiat tuleb panna pelgalt jalgratta liikuma panemiseks. Kindlasti tuleb ka kasuks kui “mootori” võimsuse ja kaalu suhe on paigas, ehk et võimalikult väikese kehakaalu juures suudaks rattur võimalikult palju jõudu endast välja pigistada.
   
   
4. Pange aknad kinni, eriti suuremal kiirusel sõites,
   ja eemaldage tühjalt seisvad katuseraamid.

See vähendab tuuletakistust ja võib kahandada
kütusekulu ning CO₂-emissiooni kuni 10%**.
Jalgratturil ei tasuks kanda väga lohvakaid ja tuules lotendavaid riideid. Suurel kiirusel on märgatavalt raskem edasi liikuda kui järsku su t-särgist saab justkui laevapuri. Ega muidu jalgratturid liibuvas kostüümis ringi ei liigu.


5. Kasutage õhukonditsioneeri üksnes vajadusel.

Konditsioneeri asjatu kasutamine tõstab
kütusekulu ja CO2-emissiooni kuni 5%**.

Ka jalgratturi jaoks on oluline õige riietuse valimine. Liialt paksul riidesse pannes hakkab keha liigselt energiat kulutama enese jahutamise peale. Korralikult valitud sõiduriietus aitab seega mõningal määral hoida kokku energiat mida võiks hoopis pedaalimisse suunata.

6. Alustage sõitmist peatselt pärast mootori käivitamist ning lülitage mootor välja, kui peatute rohkem kui minutiks.
   
   Siinkohal on vist ratturiga natukene raske paralleele tõmmata. Sadulasse hüpates ei tohiks kohe väga “paugutama” hakata ja pigem alguses end ikka natukene soojaks sõita. Seisma jäädes võimaluses kohe soojem särk peale, et tuule käes külma ei saaks.
   
   
7. Sõitke mõistlikul kiirusel, ja mis peaasi, sõitke ühtlaselt.

Iga kord, kui te ootamatult kiirendate või pidurdate, tarbib mootor rohkem kütust ja tekitab rohkem süsinikdioksiidi.

Rattaga linnasõidul pidevalt ristmikult ristmikule kiirendamine ei anna oluliselt mitte mingit eelist. Väsitad end vaid rohkem ja kulutad pidureid. Pikemal sõidul ei tasuks ka kohe alguses liialt kiirelt alustada, sest vastasel juhul ilma vahepeal võileiba söömata samas tempos lõpuni ei kesta.

8. Vahetage käiku võimalikult varakult.

Kõrgemad käigud (neljas, viies ja kuues) on kütusekulu seisukohast kõige ökonoomsemad**.

Rattaga sõites ei tasu “raske rauaga vajutada” ehk liialt raskete käikudega sõita. Teoorias peaks olema efektiivsem kui pigem teha rohkem vändapöördeid kergema käiguga, kui teha vähem vändapöördeid raskema käiguga. Raske ülekandega sõitmine justkui väsitab oluliselt rohkem. Kergema ülekandega kiiret pedaalimist kutsuvad mõned slängis ka “kerimiseks”.
Alati vaheta käike nii, et sul oleks jõukohane ja mõnus sõita. Enne mäest üles sõitmist vaheta käik kergemaks juba mäe all. Ära proovi käike vahetada siis kui sa oled juba mäkke sõitmas ja püsti pedaalidel. Halvemal juhul võid sa niimoodi käiguvahetajale liiga teha ning käigud ei vahetu enam piisavalt sujuvalt.

9. Püüdke liiklusvoolu kulgu ette aimata.

Jälgige liiklust võimalikult palju ette, et vältida asjatut pidurdamist ja kiirendamist.

Hoia pikivahet. Vaata mida teevad kaasliiklejad. Kui sul väga kiire ei ole, siis ära sõita eesliikujale liialt selga ning pigem “lase tirri” ehk sõida natukene vaba hooga ja puhka eessõitja tuules, kui et sõidad eessõitjale liialt lähedale ja siis oled seetõttu sunnitud ohu korral ootamatult pidurdama. Anna eessõitjale teada kui soovid tal tuules sõita, siis ta teab sinuga arvestada.

10. Jagage võimalusel autot töökaaslaste ja sõpradega.

Nii aitate kaasa ummikute ja kütusekulu vähendamisele.

Mitte, et nüüd kõik peaksid tingimata tandemratta hankima, aga koos tasuks siiski rattaga sõitma minna. See on lõbus ning päris kindlasti aitab see kaasa ummikute ja kütusekulu vähendamisele.

Viide: 10 nippi, mis muudavad autosõidu säästlikumaks.