neljapäev, 8. oktoober 2009

Sõitsime jalgratastega töölt koju

Kell oli umbes mõni minut 17 läbi. Inimesed hakkasid otsapidi kontorist välja voolama. Just olin miski dokumendi kirjutamisega ühele poole saanud. Aeg hakata päevategemisi kokku tõmbama.

Keegi mainis midagi fotograafiaga seoses. Või oli see habeme kasvatamisest midagi? Sellega seoses meenus videoklipp, kuidas üks tüüp kõndis  jalgsi Pekingist Saksamaale. Tegi endast vahepeal pilti, kuidas tal habe ja juuksed selle teekonna käigus kasvasid.

Järgmiseks olin juba teisel pool koridori ja otsisin üht pehmet materjali, millest teha telefonihoidjat jalgrattalenksule. Olin täna rattaga tööl.

Isand Naaber ostis oma digipeeglile külge vidina, mis ütleb kaamerale, et ole armas ja tee nüüd iga X sekundi tagant pilti. Lõpuks monteerub kokku lühifilm, kus aeg justkui lendab. Kohati päris lahe.

Tahtsin seda sama teha. Käepärasemate vahenditega. Tegingi.

Mauri oli samuti rattaga tööl. Ta ootas mind ära. Läksime koos koju. Panin mobiiltelefoni lenksu külge ja panin ta pildistama selliselt, et iga 10 sekundi tagant teeks telefon ühe pildi.

Kui koju jõudsin, siis olid Marko Reikop ja Anu Välja juba otsi kokku tõmbamas. Õnneks oli kodus ahjuporgandeid. Need maitsesid head.

1 kommentaar:

Aivar ütles ...

Ei olnud just kõige otsem sõit koju? :)

Kahjuks kiskus viimane osa juba liiga pimedaks, aga mulle jäi tunnne, et me elame üsna samas kandis.

Millega sa telefoni lenksu külge panid? Miski hoidja või mäkaiveri teip?