TEDxTallinn 2011

Esmalt, müts maha korraldajate ees. Suurepärane üritus, suurepärane korraldus. Väga vahva, et on vabatahtlike, kes on leidnud jõudu TED'i formaat kohaliku üritusena koju kätte tuua.
Kui sa veel ei tea, mis on TED ja mida seal tehakse, siis loe siit.

Olen TED.com rahvusvahelisi ettekandeid ja kõnesid jälginud nüüdseks juba aastaid. Praktiliselt alati on midagi sellist uut, millest pole kuulnud või midagi sellist mis paneb mõttelõnga jooksma radu, kus ta võibolla päris sellise nurga alt pole varem enesele veel teed leidnud.
Ettekannetel on läbiv joon. Kujundada tulevikku, muuta maailm paremaks paigaks. Igaühel on ideid ja ettepanekuid, kuidas me ise saame ümbritsevat oma tegevuse ja käitumisega paremaks muuta. Palju ei ole vaja. Alustame kasvõi "Tere" ütlemisest. See on alguseks juba päris hea, muutmaks maailma sõbralikumaks paigaks.

Ei hakka siin ettekannetest ümberjutustusi kirjutama. Mingi hetk tekivad videoettekanded tõenäoliselt TEDxTallinna kodulehele. Eelmise aasta kõned on seal kõik ilusasti olemas. Kuna külastasin üritust esmakordselt, siis esimese kahe esineja etteastete peale korraks natukene isegi kohkusin. Mitte, et nad midagi hirmsat oleksid rääkinud, aga teemad olid kuidagi kohe väga lihtsad ja elementaarsed ning kõlasid natukene justkui kuskilt eneseabi õpikust. Julge unistada, olla sina ise, loo ise oma maailm. Võta hoog maha, tee asju mõtestatult, ära kiirusta, naudi seda mida teed jne.

Õnneks tõi legendaarne Leo Võhandu eelkõnelejate üle muhedalt nalja heites jällegi teema natukene rohkem maa peale tagasi ja rääkis minu jaoks juba tiba huvitavamatest teemadest, kui lihtsalt eneseleidmise A-B-Cst. Leo on puhas kuld. Nii palju kui ma olen teda rääkimas kuulnud, alati on mõnus ja huvitav kuulata olnud. Nii ka seekord. Matemaatika näitel subjektiivsest ja objektiivsest probleemilahendusest. Tuleviku suundadest ühiskonnas ning kultuurist ja tabudest, mis arengut pidurdavad.

Hilisemalt märkmeid lapates käis nii mitmestki ettekandest läbi soovitus prototüüpida. Luua uusi mudeleid ja proovida neid rakendada. Jagada oma ideid ning neid kasvõi väikeses mastaabis ellu viia. Julgust proovida ja katsetada. Väheoluline selle juures ei ole pühendumine, keskendumine ning samuti "story telling" oskus. Sa pead kuidagi inimesed "enda paati saama". Ka see on oskus, mis vajab lihvimist, et oma ideid edukalt rakendada. Kõik see läheb paremaks vaid kogemusega.
TED on rahvusvaheliselt juba niivõrd kõva bränd, et ma isegi natukene pimesi panin selle ürituse omale kalendrisse. Kui päris koju kätte tuuakse, siis tasub kohale minemist. Mul on väga hea meel, et TED'i sõnumit levitatakse ja leidus niivõrd palju huvilisi, kes olid leidnud ühe päeva, et kohalike ettekandeid kuulama tulla.

Loodan sügavalt, et nendel samadel TEDxTallinna korraldajatel jagub entusiasmi sama formaati jätkata ning juba järgmisel aastal avaneks võimalus huvilistel kuulata ja kogeda seda, mida sütitavat on meie tõelistel oma ala tippudel jagada.
Viide: TEDxTallinn 2011

8AM liikluses, ehk jalgrattaga ummikuid vältides

See on huvitav kuidas halvad asjad suhteliselt kiirelt meelest ära lähevad. Paar nädalat või isegi rohkem polnud vahepeal rattaga tööl käinud. Koguaeg on vihma sadanud hommikuti.
Alljärgnev ei ole mõeldud niivõrd “nutt-ja-hala” rubriiki, kuid pigem rubriiki, kuidas “ideaalid ja tegelikus” on ühe kaardi erinevad küljed.
Meelde oli jäänud, et suvel oli päris mõnus rattaga tööle sõita, kui vihma ei sadanud ja väljas oli soe. Kuna täna hommikul oli taevas lauspilvitus nagu eile ja parasjagu vihma ei sadanud, siis heade emotsioonide najal mõtlesin rattaga tööle minna. Vähemalt mõttes tundus see hea ja ülla ettevõtmisena.
Eilsest jooksust kanged jalad tahtsid natukene kerget liigutamist saada. Muidu oleks päev otsa pärast jalad kanged ja läheks tööjures nagu pensionär oiates trepist üles.
Positiivselt meelestatuna  idealiseerisin, et oh, kui ma praegu autoga läheks tööle, siis oleks raudselt ummikutes. Mõtetult autot koguaeg 10 meetri kaupa edasi jõnksutades. Eelmine nädal vist alla poole tunni ei jõudnud ükski hommik tööle. Hetkelist kütusekulu näitab auto pidevalt kohapealt ära minnes 20l/100km. Ja neid kohapealt äraminekuid on ummikus istudes ikka oi-oi kui palju. Täielik raiskamine.
Rattaga võiks ju sellises olukorras kiiremini ja tervislikumalt liikuda? Well, ideaalis küll. Reaalsuses aga mitte päris.
Mu ideaalid ja unistused põrmustusid kui ma tänavale jõudsin. Unustasin selle väikese pisiasja, et ma sõidan jalgrattaga sõidutee ääres kõnni- jalgrattateel. Mind eraldab sõiduautodest tihtilugu vähem kui 1 meeter. Ja mida ma hingan kui ma jalgrattaga sõidutee ääres sõidan? Võiks öelda, et õhku. Ma ütleks, et suisa küllaldaselt täiustatud maitse ja lõhnaomadustega õhku.
Kõik need autod suitsevad päris meeletult. Isegi siis kui nad ummikus seisavad. Vaadake mis tuleb TAK’i rohelise liinibussi summutajast välja, kui ta samamoodi ummikus 20m edasi tahab sõita. Must tökat. Ja kes sõidab ühistranspordi raja kõrval? Tervisest pakatav jalgrattur.
Ratturina ootan samamoodi ristmikul rohelise tule saabumist, et teed ületada. Autod suitsevad ümberringi. Nüüd kui fooris tuli süttib, siis kiirendavad kõik. Keegi ei taha järgmist fooritsüklit enam ootama jääda. Kui autod ja bussid ikka kõvasti gaasi pressivad, et kiirelt edasi saada, siis ega tulemused tulemata jää. Autod ja bussid hüppavad kohalt ning sööstavad maruliselt edasi. Mille peale aga gaasivajutajad võibolla alati ei mõtle on see, et see gaasipedaal mida nad hoogsalt surusid, mattis mind järjepidevalt iga ristmiku all täielikult heitgaasipilve.
Siiamaani on maitse suus nagu oleks bensiini joonud ja suitsu peale tõmmanud. Võimalik, et see tuleb madalrõhkkonnast ja suurest õhuniiskusest või ma ei tea millest, aga täna jäi see linnatänavate saastunud õhk kuidagi eriti hästi suulakke kinni.
Autos saab ventilatsiooni siseõhu peale lülitada ja väljast tulevat õhku mingil määral filtritega puhastada. Jalgratturina peaks linnas vist respiraatoriga sõitma hakkama?
Positiivset ka! Nagu ikka sõidavad kõik  peateele pööravad autod jalgrattateele risti ette. Pole mingi ime. Rohkem autosid, rohkem ummistunud ristuvaid tänavaid. Täna aga üks tore naisterahvas tagurdas mul risti teepealt eest ära, et ma mööda mahuks. Lehvitasin talle. Väga armas temast.
Viide: Roheline, hooliv, jätkusuutlik Tallinn
Viide: Rohelise pealinna teema läbib kogu Tallinna päeva